Peipsi järve ökosüsteemi seisundi parandamise strateegia: D7.2
Laen...
Kuupäev
2023
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Estonian University of Life Sciences
Abstrakt
Strateegia Peipsi järve ökoloogilise seisundi parandamiseks sisaldab lühikest kokkuvõtet
Euroopa suuruselt neljanda järve, Peipsi järve ökosüsteemi seisundist ja seda mõjutavatest
teguritest, annab ülevaate Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piirijärve majandamisest
ning kavandab ökosüsteemi seisundi paranemist toetavad tegevused. Järve põhiliseks
keskkonnaprobleemiks on inimtekkeline eutrofeerumine, mida võimendavad globaalsed
kliimamuutused. Selle suure ja madala järve ökoloogilise seisundi peamised looduslikud
mõjutajad on veetaseme kõikumine ja lokaalsed ilmastikuolud.
Kliima soojenemine toob kaasa sagedasemad madala vee perioodid ja annab sinivetikatele
eelise teiste vetikate ees, põhjustades suviti nende massilist vohamist. Vetikaõitsengud
põhjustavad kalade suremist ja vee läbipaistvuse vähenemist. Roostikualad laienevad
hoogsalt ja võõrliigid ohustavad kohalikke liike.
Peipsi seisundi halvenemisest annavad märku vee läbipaistvuse usaldusväärne langustrend
järve kõikides osades, fütoplanktoni hulga kasv, sinivetikate osakaalu suurenemine vetikate
biomassis, fütoplanktoni liigirikkuse vähenemine, metazooplanktoni hulgas keriloomade
osakaalu suurenemine ja võõrliikide kahjulik mõju kohalikule elustikule.
Peipsi järve ökosüsteemi seisundi säilitamise ja parandamise strateegia on suunatud kõigile
järve hea seisundi eest seisvatele ametiasutustele, mittetulundusühingutele, Peipsi-äärsetele
omavalitsustele. Strateegia peaeesmärk on välja tuua tegevused, mida tuleb järjepidevalt
jätkata, aga ka kavandada võimalikke järve ökosüsteemi toimimist toetavaid tegevusi.
Esmajoones on vaja pidurdada inimtekkelist eutrofeerumist. Sisuliselt tähendab see nii suure
järve puhul jätkuvat punkt- ja hajureostuse vähendamist, et veelgi piirata taimtoiteainete
lisandumist järve. Klassikaliste järvede tervendamise meetodite (nt setetest puhastamine,
setete keemiline stabiliseerimine, veevahetuse muutmine, biomanipulatsioon) rakendamine
on nii suure järve puhul ilmselt seotud liiga suurte kulutustega. Kavandatud on seniste
tegevuste (iga-aastane riiklik keskkonnaseire, piiriülene koostöö ja teadusuuringud)
jätkamine ja täiendamine vastavalt ressursside kättesaadavusele, olulisemad rakendus- ja
teadusuuringud, teavitustegevused.
Peipsi järve ökosüsteemi seisundi parandamise eesmärgil on keskse tähtsusega
rakendusuuringud (paremal juhul kompleksne uuring), mis on suunatud fosfori ja lämmastiku
bilansi väljaselgitamisele ja toiteainete koormuse vähendamise meetmete kavandamisele.
See tähendab nii väliskoormuse (punkt- ja hajureostuse) kui sisekoormuse ulatuse võimalikult
täpset hindamist. Põhjalik saasteainete koormuse kaardistamine Peipsi vesikonnas on tehtud
aastal 2015 (Piirimäe et al., 2015), kasutades modelleerimist (PolFlow mudel), kuid aastate
jooksul on koormuse vähendamise meetmeid rakendatud nii asulate kui hajaasustuse
heitveekäitluses. Samas näitavad uuringud põllumajandusest lähtuva hajureostuskoormuse
mõningast suurenemist viimasel ajal (Nõges et al., 2020). Lisaks regulaarsele suurtaimestiku
seirele on vaja teostada roostike uuringud, et luua nende majandamise kava, mis arvestaks
ka roostike kui elupaigaga. Kaasaegsete meetodite nagu kaugseire ja pidevsagedusmõõtmiste kasutamine annab kiiret ja olulist informatsiooni muutuste kohta, modelleerimine võimaldab
prognoosida tulevikustsenaariume ja kavandada ennetavaid samme ökosüsteemi huvides.
Sinvetikamürkide regulaarne seire suve- ja sügiskuudel annab olulist teavet järve
öksosüsteemi seisundi kohta, aga panustab ka ökosüsteemiteenuste hindamisse
puhkemajanduslikust, toiduturvalisuse ja veekasutuse seisukohast.
Välja pakutud rakendus- ja teadusuuringud katavad erinevaid Peipsi ökosüsteemi toimimise
mõttes olulisi teemasid nagu toiteainete ringe ja toiduahela uuringud, järveressursside (nt
vesi, pilliroog, kalad, võõrliigid) kasutamise mõjude selgitamine ökosüsteemile, toksiliste
sinivetikatüvede eristamine mittetoksilistest (genotüpiseerimine), ohtlike ainete ning mikro-
ja nanoplastide uuringud. Lisamaterjalid annavad ülevaate Eesti Maaülikoolis hiljuti tehtud
või käimasolevatest teadus- ja rakendusprojektidest, mis on otseselt või kaudsemalt seotud
Peipsi ökosüsteemiga, ning olulisematest teemakohastest teaduspublikatsioonidest.
Strateegia valmimist rahastas Horisont 2020, Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogramm grandiga nr. 951963, TREICLAKE ning Eesti Teadusagentuur grantidega PRG709 ja PRG1167.
Strateegia valmimist rahastas Horisont 2020, Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm grandiga nr. 951963, TREICLAKE ning Eesti Teadusagentuur grantidega PRG709 ja PRG1167.
This strategy for improving the ecosystem status of Lake Peipsi has been prepared by the Centre for Limnology of the Estonian University of Life Sciences (EMU). The overview of the esosystem’s current status is based mainly on the monitoring and research of the Lake Peipsi ecosystem, but also on several climate reports. The partners of the European Union's Horizon 2020 project TREICLAKE - Aarhus University (Denmark) and Jyväskylä University (Finland), as well as the Peipsi Cooperation Center (Peipsi CTC) have been helpful in developing the strategy. The strategy provides an overview of the state of Lake Peipsi and its fauna, its changes due to both natural factors and human influence. Current lake management measures have been described and analyzed, studies have been proposed that would contribute to the planning of measures aimed at improving the state of the lake’s ecosystem. Since this strategy is primarily aimed at the Estonian target groups, it is written in Estonian while the English summary presents a concentrated overview of the state of the Lake Peipsi ecosystem and a short summary of the recommended courses of action. Lake Peipsi (also known as Lake Peipsi sensu lato, s.l.), the Europe's fourth largest lake and the largest transboundary lake in Europe is situated between the Republic of Estonia (European Union) and the Russian Federation. Its surface area is 3555 km2 and it includes three basins: Lake Peipsi sensu stricto (s.s), Lake Lämmijärv and Lake Pihkva (Fig.1). The mean depth of Lake Peipsi is 7.1 m and the lake is typically non-stratified. The two southern basins are considerably smaller and shallower than the northern basin, Lake Peipsi s.s. These southern basins are thus more sensitive to eutrophication and climate warming. Nutrient loading decreased considerably in the late 1980s and early 1990s, but the lake is still eutrophic, and water quality in all three basins has further deteriorated, as evidenced by cyanobacterial blooms and fish kills in summer (Kangur et al., 2013; Nõges et al., 2020; Tammeorg et al, 2022). The main environmental problem of the lake is anthropogenic eutrophication, which is amplified by global climate change. Fluctuations in water levels and local weather conditions are the main natural factors that influence the ecological status of this large and shallow lake.
This project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under grant agreement No 951963, and the Estonian Research Council grants PRG709 and PRG1167.
This deliverable is part of a project that has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under grant agreement No 951963.
Strateegia valmimist rahastas Horisont 2020, Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm grandiga nr. 951963, TREICLAKE ning Eesti Teadusagentuur grantidega PRG709 ja PRG1167.
This strategy for improving the ecosystem status of Lake Peipsi has been prepared by the Centre for Limnology of the Estonian University of Life Sciences (EMU). The overview of the esosystem’s current status is based mainly on the monitoring and research of the Lake Peipsi ecosystem, but also on several climate reports. The partners of the European Union's Horizon 2020 project TREICLAKE - Aarhus University (Denmark) and Jyväskylä University (Finland), as well as the Peipsi Cooperation Center (Peipsi CTC) have been helpful in developing the strategy. The strategy provides an overview of the state of Lake Peipsi and its fauna, its changes due to both natural factors and human influence. Current lake management measures have been described and analyzed, studies have been proposed that would contribute to the planning of measures aimed at improving the state of the lake’s ecosystem. Since this strategy is primarily aimed at the Estonian target groups, it is written in Estonian while the English summary presents a concentrated overview of the state of the Lake Peipsi ecosystem and a short summary of the recommended courses of action. Lake Peipsi (also known as Lake Peipsi sensu lato, s.l.), the Europe's fourth largest lake and the largest transboundary lake in Europe is situated between the Republic of Estonia (European Union) and the Russian Federation. Its surface area is 3555 km2 and it includes three basins: Lake Peipsi sensu stricto (s.s), Lake Lämmijärv and Lake Pihkva (Fig.1). The mean depth of Lake Peipsi is 7.1 m and the lake is typically non-stratified. The two southern basins are considerably smaller and shallower than the northern basin, Lake Peipsi s.s. These southern basins are thus more sensitive to eutrophication and climate warming. Nutrient loading decreased considerably in the late 1980s and early 1990s, but the lake is still eutrophic, and water quality in all three basins has further deteriorated, as evidenced by cyanobacterial blooms and fish kills in summer (Kangur et al., 2013; Nõges et al., 2020; Tammeorg et al, 2022). The main environmental problem of the lake is anthropogenic eutrophication, which is amplified by global climate change. Fluctuations in water levels and local weather conditions are the main natural factors that influence the ecological status of this large and shallow lake.
This project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under grant agreement No 951963, and the Estonian Research Council grants PRG709 and PRG1167.
This deliverable is part of a project that has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under grant agreement No 951963.
Kirjeldus
Märksõnad
Peipsi järv, veeökosüsteemid