Põllumajandustehnika II, Karjandustehnika : õpik kõrgkoolidele
| dc.contributor.author | Leola, Arvo | |
| dc.contributor.author | Priekulis, Juris | |
| dc.contributor.author | Leola, Taavi | |
| dc.contributor.author | Reinvee, Märt | |
| dc.contributor.author | Luik, Matis | |
| dc.date.accessioned | 2021-09-03T12:01:49Z | |
| dc.date.available | 2021-09-03T12:01:49Z | |
| dc.date.issued | 2021 | |
| dc.description.abstract | Põllumees, kes põllutööajakirja ei loe, sarnaneb niitjaga, kes niidab, aga oma vikatit ei terita. Sarnaneb õpilasega, kes õpib õpikuta.“ Nii võtab põllumehe harimise kokku Eesti põllumajandusteadlane, põllutöömasinate professor Aimu Reintam (1931-2014) oma raamatus „Ülevaade põllunduse mehhaniseerimise arenguloost Eestis (kiviajast aastani 1940)“. A. Reintami vaimule ja teadmistele tugineb ka kõrgkooliõpik „Põllumajandustehnika I. Põllundusmasinad“, mis ilmus 2015. aastal. Autoriks Eesti Maaülikooli põllundustehnika professor Jüri Olt. „Karjandustehnika“ on selle õpiku II osa. Eesti põllumees on alati püüelnud hariduse poole. Võimalusel on ta käinud koolis, aga alati harinud ennast ka kirjasõna abil. Ärksamad põllumehed ei ole hoidnud häid teadmisi endale, vaid kirjutanud käsiraamatuid, artikleid, õpetusi ajakirjades, kalendrisabades – kõikjal, kus võimalik tutvustada välismaist ning oma maa ja isiklikku kogemust. Kõrgharidusega põllumehi koolitab täna Eesti Maaülikool. Algsest Eesti Põllumajanduse Akadeemiast väljus põllumajanduse mehhaniseerimise esimene lend 1955. aastal – 48 insener-mehaanikut, nende hulgas Aimu Reintam. Eelmine eestikeelne õpik „Farmide mehhaniseerimine“ ilmus teise, ümbertöötatud trükina 1987. Sellest sai tollaste põllumajandusettevõtete ehk majandite, nagu neid tollal nimetati, farmiinseneride lauaraamat, sest muid on-line-vahendeid tollal polnud. Õpiku koostaja professor Vambola Veinla oli laialt tuntud õpetaja ja nõustaja ning usin kirjamees. Tema esimene õpperaamat „Loomafarmi sisetranspordi mehhaniseerimine“ ilmus 1964. a. Inimeste heaolu tõusuga on olukord loomakasvatuses muutunud. Toodangumahtudest ettepoole on kerkinud probleemid: loomade heaolu, nõuded toidule, nõuded keskkonnale, inimtööjõu defitsiit. Võimalikud lahendused on: täppispidamine, elektroonika, infotehnoloogia, robotid, digi-, … Õpik on abiks nendele, kes tahavad õppida, aga vajalik ka nendele, kes õppekavas oleva kohustusliku aine vähemalt positiivsele hindele peavad läbima. Üliõpilaste hulgas on enamuses need, kes varasemalt teemaga pole üldse kokku puutunud. Vähem on aga neid, kes on varem õppinud põllundus- ja loomakasvatusaineid. Harva aga selliseid, kellel endal või vanematel on tegutsev loomafarm ning seetõttu huvi asja vastu. Lepingu kohaselt on õpiku vorm elektrooniline. Arvestades eelkirjeldatud õpilaskonda, on õpiku sõnastatud osa võimalikult kokku surutud. Esitatud on põhilised tõekspidamised ja tehnoloogiad. Kuigi ka need muutuvad pidevalt, siis mitte sellise tempoga kui tehnika, s.t masinad ja seadmed. Põhjalikemate teadmiste saamiseks tuleb õppijal märksõnade abil siseneda mõnda elektroonilisse andmebaasi. Sealt ammutatud teadmisi hetkel aktuaalse tehnika kohta täpsustatakse kontaktõppe seminarides ja laboratoorsetel töödel. Esitatud on peamiselt tehnoloogilist laadi ja elementaarsed arvutused. Enesekontrolliks ja seminarideks valmistumiseks on esitatud kontrollküsimusi ja antud ülesandeid. Õpikus käsitletakse põgusalt ka loomakasvatuse küsimusi, sest need teadmised on aluseks tehnika kujundamisel ja kasutamisel. Õpiku lõpus on allikate nimistu, milles on autorite poolt kasutatud materjalide kirjed: raamatud, teadusartiklid, aruanded, ajalehtede-ajakirjade artiklid, õppepäevade esitlused. Nende hulgas on võõrkeelseid allikaid nii ida kui lääne poolt. Kui ka nende keel pole lugejale omane, siis graafiline osa on kindlasti toeks. Lähinaabrite (Läti, Leedu) teadmine on meile kõige ühesemalt vastuvõetav, tipptegijate (Holland, Saksamaa) oma alati uudistamiseks. Idanaabrite (Venemaa, Ukraina, Valgevene) õpikud ja uurimused eristuvad jätkuvalt sooviga süstematiseerida, modelleerida ja arvutada. Autorid on õpikusse pannud oma teadmised ja kogemused, mis saadud õppejõuna, projekteerijana, nõustajana. Suures osas on materjal originaalne, sealhulgas (täna aktuaalne) autorite varasematest õpikutest. Jaotiste pealkirjade järel on autorite nimed, kelle panus sellesse ossa oli peamine. Läti kolleegi Juris Priekulise materjale tema varasematest õpikutest ja värskeid teadmisi Hannoveri Euro Tier’idelt on kasutatud kõikides osades. Viited allikatele on tekstis ainult vajadusel. Kõrgkooliõpik „Karjandustehnika“ on koostatud eelkõige bakalaureuseõppele, arvestades õppekavade ainete õpiväljundeid ning mahte. Kui õpikut kasutab magistri- või doktoriastme üliõpilane, on vajalikud allikate nimistus loetletud doktori- ja magistriväitekirjad ning teadusartiklid. Tegevpõllumehed harivad ennast ise, väga harva on nendest keegi ülikoolis sessioonõppes. Eesti põllumees on oma teadmistega maailmas tipus. Selleks on nad väga aktiivsed messidel, õppepäevadel, foorumites, õppereisidel, Internetis. Tänapäeva tippteadmisi saab küsida oskaja ka tehnika müügi- ja teenindusfirmadelt. Mitmed tippfirmad on Eestis esindatud. Õpikus on autorid püüdnud vältida otseselt konkreetse firmaga sidumist. Õppija ülesandeks jääb võimalike konkureerivate lahenduste leidmine ja võrdlusanalüüs õppe kontakttunnis. Käsikirja retsenseerisid filosoofiadoktor Allan Kaasik, Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent ja toiduteaduse doktor Väino Poikalainen, Teadus ja Tegu OÜ juhatuse liige. Magistriastme üliõpilase pilguga töötas käsikirja läbi tehnikateaduse bakalaureus Toomas Otsatalo, Maaülikooli tootmistehnika 2. õppeaasta magistrant õppeaine „Farmiseadmete teooria“ raames. Suur tänu neile väga arvukate, põhjalike, sisuliste ja asjatundlike kommentaaride eest! Õpiku käsikirja testisid ja aitasid oma tähelepanekutega parendada Maaülikooli tootmistehnika, maaehituse ja loomakasvatuse erialade üliõpilased 2020/2021. õppeaasta koroonaolukorrast tingitud sunnitud distantsõppel olles. Õpiku ilmumist toetas rahaliselt Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium läbi riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud“. Arvo Leola | est |
| dc.description.sponsorship | Õpiku väljaandmist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Sihtasutus Archimedes. | |
| dc.description.sponsorship | Õpiku trükkimist toetas Energia- ja geotehnika doktorikool III, finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Maaülikooli ASTRA projekt Väärtusahelapõhine biomajandus). | est |
| dc.identifier.isbn | 978-9949-698-98-1 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/6983 | |
| dc.publisher | Eesti Maaülikool | est |
| dc.rights | ©Eesti Maaülikool | est |
| dc.subject | põllumajandustehnika | est |
| dc.subject | põllumajandustehnoloogia | est |
| dc.subject | farmid | est |
| dc.subject | kõrgkooliõpikud | est |
| dc.title | Põllumajandustehnika II, Karjandustehnika : õpik kõrgkoolidele | est |
| dc.type | Book | eng |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1
Laen...
- Nimi:
- Põllumajandustehnika II Karjandustehnika.pdf
- Suurus:
- 57.46 MB
- Formaat:
- Adobe Portable Document Format
- Kirjeldus:
- Täistekst