Emiste emade vanuse mõju sigimis- ja produktiivsusnäitajatele
Laen...
Kuupäev
2025
Kättesaadav alates
04.09.2025
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Karja täienduseks jäetava emise valik on võtmetähtsusega sigimis- ja tootmisnäitajate
parandamisel. Emise geneetiline potentsiaal, sigimisajalugu ja jõudlus mõjutavad otseselt karja
tootlikkust. Esmapoegijate sigivusnäitajad on tavaliselt madalamad, sh väiksem
pesakonnasuurus ja madalam järglaste sünnikaal võrreldes mitmendat korda poeginud
emistega. Samas on erineva poegimiskorraga emiste tütarde tootmisvõimekust seni vähe
uuritud. Käesoleva töö eesmärk on võrrelda esmapoegijate ja mitu korda poeginud emiste
tütarde sigimis- ja produktiivsusnäitajaid ning võrrelda farmide produktiivsusnäitajad,
vastavalt selllele kas karja täienduseks jäetakse enim esmapoegijate või mitmendat korda
poeginud emiste tütreid. Uuringus kasutati Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli 2014
– 2023 aasta andmeid ning võrdlusesse kaasati karja täienduseks jäetud 53 383 emise tütart.
Emiste tütred jaotati kolme poegimiskorra rühma: 1; 2. – 5. ja ≥6. Käesoleva töö tulemuste
põhjal võib väita, et esmapoeginud emiste tütarde sigimis- ja produktiivsusnäitajaid olid alates
teisest poegimiskorrast oluliselt paremad kui mitu korda poeginud emistel – rohkem elusalt
sündinud ja võõrutatud põrsaid ning väiksem imikpõrsaste hukkumise osakaal (p < 0,001).
Surnult sündinute osakaal ei olnud mõjutatud millisest pesakonnast emis oli pärit (p = 0.581).
Esmapoeginud emiste tütred püsisid aga vähem aega karjas kui mitu korda poeginud emiste
tütred. Suhteliste aretusväärtuste võrdlus näitas, et esmapoeginud emiste tütardel oli viljakuse
suhteline aretusväärtus (VSAV) keskmiselt +1,0 punkti võrra kõrgem kui 2.–5. poegimiskorra
ja +1,5 võrra kõrgem kui 6. või hiljem poeginud emiste tütardel. Jõudluse suhtelise
aretusväärtuse (JSAV) puhul oli erinevus vastavalt –0,2 ja +1,1 ning koondaretusväärtused
(KSAV) olid esmapoeginud emiste tütardel kõrgemad keskmiselt +0,5 ja +1,6 võrra võrreldes
teiste poegimiskordade emiste tütardega. Lisaks selgus, et farmides, kus karja täiendati
suuremas osakaalus esmapoeginud emiste tütardega, olid poegimistulemused (kokku
sündinud, elusalt sündinud ja võõrutatud põrsaste arv) keskmiselt paremad, eriti hilisematel
poegimistel. Kokkuvõtvalt töö tulemused viitavad, et esmapoeginud emiste tütarde kasutamine
karja täienduseks võib suurendada farmi tootlikkust, ent nende lühem karjas püsimise aeg
tingib vajaduse hinnata selle valiku pikaajalist tõhusust ja majanduslikku otstarbekust.
The selection of sows for herd replacement is crucial for improving reproductive and production indicators. The genetic potential, reproductive history, and performance of a sow directly influence herd productivity. Primiparous sows typically exhibit lower reproductive indicators, including smaller litter sizes and lower birth weights of offspring, compared to multiparous sows. However, the production capabilities of daughters from sows with different parities have been underexplored. This study aims to compare the reproductive and productivity indicators of daughters from primiparous and multiparous sows and to analyze farm productivity indicators based on whether the herd is supplemented predominantly with daughters of primiparous or multiparous sows. The study utilized data from the Estonian Livestock Performance Recording Ltd from 2014 to 2023, including 53,383 sow daughters retained for herd replacement. The daughters were categorized into three parity groups: 1; 2– 5; and ≥6. The results indicate that the reproductive and productivity indicators of daughters from primiparous sows were significantly better from the second parity onwards compared to those from multiparous sows, with more live-born and weaned piglets and a lower mortality rate of neonatal piglets (p < 0.001). The stillbirth rate was not affected by the parity of the sow (p = 0.581). The comparison of relative breeding values revealed that daughters of primiparous sows had, on average, a +1.0 point higher Fertility Breeding Value (FBV) compared to daughters of sows with 2nd–5th parities, and +1.5 points higher than those of sows with 6th or later parities. For the Performance Breeding Value (PBV), the differences were –0.2 and +1.1, respectively, while the Combined Breeding Value (CBV) was on average +0.5 and +1.6 points higher for daughters of primiparous sows compared to the other two groups. Additionally, it was found that farms with a higher proportion of primiparous sow daughters used for replacement had better average farrowing outcomes (total born, live-born, and weaned piglets), particularly in later parities. In summary, the results indicate that selecting daughters of primiparous sows for herd replacement may enhance farm productivity, although their shorter herd longevity necessitates further evaluation of the long-term efficiency and economic viability of this strategy.
The selection of sows for herd replacement is crucial for improving reproductive and production indicators. The genetic potential, reproductive history, and performance of a sow directly influence herd productivity. Primiparous sows typically exhibit lower reproductive indicators, including smaller litter sizes and lower birth weights of offspring, compared to multiparous sows. However, the production capabilities of daughters from sows with different parities have been underexplored. This study aims to compare the reproductive and productivity indicators of daughters from primiparous and multiparous sows and to analyze farm productivity indicators based on whether the herd is supplemented predominantly with daughters of primiparous or multiparous sows. The study utilized data from the Estonian Livestock Performance Recording Ltd from 2014 to 2023, including 53,383 sow daughters retained for herd replacement. The daughters were categorized into three parity groups: 1; 2– 5; and ≥6. The results indicate that the reproductive and productivity indicators of daughters from primiparous sows were significantly better from the second parity onwards compared to those from multiparous sows, with more live-born and weaned piglets and a lower mortality rate of neonatal piglets (p < 0.001). The stillbirth rate was not affected by the parity of the sow (p = 0.581). The comparison of relative breeding values revealed that daughters of primiparous sows had, on average, a +1.0 point higher Fertility Breeding Value (FBV) compared to daughters of sows with 2nd–5th parities, and +1.5 points higher than those of sows with 6th or later parities. For the Performance Breeding Value (PBV), the differences were –0.2 and +1.1, respectively, while the Combined Breeding Value (CBV) was on average +0.5 and +1.6 points higher for daughters of primiparous sows compared to the other two groups. Additionally, it was found that farms with a higher proportion of primiparous sow daughters used for replacement had better average farrowing outcomes (total born, live-born, and weaned piglets), particularly in later parities. In summary, the results indicate that selecting daughters of primiparous sows for herd replacement may enhance farm productivity, although their shorter herd longevity necessitates further evaluation of the long-term efficiency and economic viability of this strategy.
Kirjeldus
Lõputöö
Veterinaarmeditsiini õppekaval
Märksõnad
magistritööd, seakasvatus, emis, nooremis, järglased, sigimis- ja produktiivsusnäitajad, geneetiline potentsiaal