Andmebaasi logo
 

Eesti piima- ja sealihatootjate konkurentsivõime lähiriikide võrdluses

dc.contributor.authorVärnik, Rando
dc.contributor.authorAamisepp, Marju
dc.contributor.authorLemsalu, Katrin
dc.contributor.authorMõtte, Mati
dc.contributor.authorViira, Ants-Hannes
dc.contributor.authorMatveev, Eduard
dc.contributor.departmentEesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituutest
dc.date.accessioned2021-11-05T10:44:26Z
dc.date.available2021-11-05T10:44:26Z
dc.date.issued2016
dc.description.abstractKäesoleva uurimuse eesmärk on anda otsustajatele ülevaade Eesti piima- ja sealihatootjate konkurentsikeskkonnast, rõhuasetusega toetuste võrdlemisele valitud lähiriikidega (Läti, Leedu, Poola). Konkurentsikeskkond on väga lai mõiste ja sellega iseloomustatakse laiemalt ettevõtluse keskkonda ning see hõlmab mitmeid olulisi tegureid. Antud töö mahtu arvestades keskendutakse eelkõige toetustele, kui ettevõtjate sissetulekute kassavoogu enam mõjutavale komponendile. Kui ettevõtja põhisissetulek tekib turul toodete müügist, siis põllumajanduses on kujunenud toetused väga oluliseks osaks sissetulekutes ja aitavad oluliselt leevendada madalast turukonjunktuurist tekkida võivaid tulupuudujääke. Antud uurimuses ei hinnata toetuste mõju ettevõtjate konkurentsivõimele kuid analüüsitakse ettevõtete suurusgruppide keskmistena sissetulekute struktuuri ja toetuste osa selles ning olulisemate sisendite kasutust. Teema aktuaalsus seisneb argumenteeritud võrdluse tekkimises vaadeldavate riikide toetustasemetest ja Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika toetusmeetmete rakendamisest. Võrdlemise lihtsustamiseks on analüüsis näitajad viidud võrreldavale ühikule (hektar, loomühik, piimalehm, toodetud piima kilogramm). Kui EL-s on kokkulepitud ühise põllumajanduspoliitika alused ning võimalused toetada oma riigi põllumajandustootjaid, siis sellega saame luua konkurentsikeskkonna. Seega muutub oluliseks milliseid toetusi vaadeldaval perioodil (aastatel 2010–2015) võrreldavates riikides on nii piima kui ka sealihatootjatele võimaldatud ja makstud. Kuivõrd EL Ühine Põllumajanduspoliitika (ÜPP) on ka viimase viie aasta jooksul läbi teinud mitmeid muudatusi siis vajalik on ka terminoloogiline täpsus toetuste käsitlemisel. Ebaselgus terminites võib raskendada tulemustest arusaamist.est
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/7049
dc.rightsCreative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccesseng
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by/4.0/
dc.subjectpiimest
dc.subjectpiimatootmineest
dc.subjectsealihaest
dc.subjectlihatootmineest
dc.subjectloomakasvatusest
dc.subjectkonkurentsivõimeest
dc.subjecttoetusedest
dc.subjectEestiest
dc.subjectLätiest
dc.subjectLeeduest
dc.subjectPoolaest
dc.titleEesti piima- ja sealihatootjate konkurentsivõime lähiriikide võrdlusesest
dc.typeReporteng

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Eesti-piima-ja-sealihatootjate-konkurentsivõime-lähiriikide-võrdluses.pdf
Suurus:
1.96 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:
Täistekst

Kollektsioonid