Andmebaasi logo
 

Lõpparuanne : Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames läbiviidava uuringu „Korjetaimede seemnesegude väljatöötamine“ täitmise kohta 2016-2019. a. : töövõtuleping nr 303

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2020

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Maaeluministeerium

Abstrakt

Suur osa inimeste toidust on otseselt või kaudselt seotud putuktolmlemisega, samuti mõjutavad tolmeldajad elurikkust laiemalt. Seetõttu on väga oluline soodustada mesilaselaadsete arvukust. Järjest intensiivsem põllumajandus muudab põllumajandusmaastiku ühetaolisemaks, mille tagajärjel jääb tolmeldajatele sobivaid toidutaimi ja elupaiku üha vähemaks. Suurendades põllumajandusmaastikus nektarit ja õietolmu pakkuvate õistaimede hulka ja mitmekesisust, saame tõsta tolmeldajate arvukust. Üks võimalusi on kasvatada põllumaadel korjetaimede segusid. Põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine on üks Eesti maaelu arengukava 2014-2020 prioriteete, mille täitmisesse panustab muuhulgas keskkonnasõbraliku majandamise toetus koos mesilaste korjealade rajamise lisategevusega. Kuigi aasta-aastalt on suurenenud mesilaste korjealade rajamise lisategevuse elluviijate arv ja pindala, on laienemise üks võimalikke pidureid eri korjetaimeliikide puhaskultuurina kasvatamise nõue. Korjetaimede seemnesegude väljatöötamiseks tellis Maaeluministeerium Eesti Maaülikoolist uuringu, mida rahastati Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 eelarvest ning mille tulemusi võetakse arvesse keskkonnatoetuste nõuete tõhusamaks rakendamiseks. Uuringu eesmärk on välja töötada ja koostada vähemalt kaks mesilaste ja teiste tolmeldajate korjealade rajamiseks sobivat seemnesegu, mis korjeperioodil pakuvad nektarit ja õietolmu võimalikult pikal ajavahemikul. Meetaimede segude koostamiseks puuduvad teoreetilised alused, mistõttu tuleb liikide soovitatav vahekord teha kindlaks katseliselt. Segude koostamisel lähtuti põhimõttest, et segu peab olema võimalikult pika õitseajaga, konkurentsivõimeline umbrohtude suhtes ja segusse valitud liik peab olema alles katseperioodi lõpuks st. et üks või mitu liiki ei oleks konkurentsi tingimustes taimikust välja langenud. Korjetaimede seemnesegu koostises pidi olema vähemalt kolm korjetaime liiki ning segu pidi sobima kasutamiseks Eesti klimaatilises tingimustes valdaval osal põllumuldadel.

Kirjeldus

Märksõnad

meetaimed, õitsemine, mesilane, tolmeldajad, mesindus, katsed, põllumajandusuuringud, Eesti, uuringute aruanded

Viide

Kollektsioonid