Hariliku männi järglaskatsete ja geograafiliste katsekultuuride mõõdistamine : aruanne
Laen...
Kuupäev
2008
Kättesaadavus
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Välitööde käigus inventeeriti ja mõõdistati aastatel 1964-1968 rajatud
katsekultuurid. Igal katseruudul mõõdeti klupiga 1 cm astmega kõigi järglaspuude
rinnasdiameeter (1,3 m kõrgusel) ja üheksa puu kõrgus laserkõrgusmõõtjaga Vertex.
Vastavalt olemasolevale kaardimaterjalile hinnati reaalse olukorra vastavust
skeemidele ning tehti märkmeid katseruutudel olevate puude arvu kohta. Skeemidel
märgiti ära katseruudud, millel kasvavad puud olid erinevatel põhjustel täiesti
hävinenud. Samuti märgistati värviga puutüved kõikide katseruutude nurkades.
Kahel aastal rajatud järglaskatsetest saadud mõõtmisandmetega tehtud
statistilise andmetöötluse põhjal saadud tulemused publitseeriti ajakirjas
“Metsanduslikud Uurimused”. Nimetatud üllitisest võiks välja tuua peamised
järeldused: 1. emapuude vanus mõjutab oluliselt järglaspuude kõrguskasvu;
2. kõrguse osas täheldati plusspuude järglaste olulist erinevust juhuslikult
valitud üksikpuude järglastest;
3. kohalikud eri regioonide emapuud jagunesid kõrguse põhjal vastavalt Tukey
testile kahte gruppi, mis oluliselt teineteisest erinesid: rannikuäärsed alad ja sisemaa.
4. Rinnasdiameetri päritavuskoefitient osutus madalaks, kuid statistiliselt
oluliseks, kuid kõrguskasvu päritavus oli väga tugev.
Käesoleva projekti käigus tehtud välitööde põhjal saadud andmed on olulise
tähtsusega KIK- i projekti nr 57 „Hariliku männi järglaskatsete ja klooniarhiivide
rajamise metoodika väljatöötamine” täitmiseks. Mõõtmisandmete analüüsi tulemused
võimaldavad määratleda, millistest piirkondadest võiks seemnematerjali Eestisse tuua
ja millistest mitte. Samuti selgitada, missugustest kasvukohatüüpidest pärit
männiseemet on mõistlik kasutada kultiveerimismaterjalina teistes
kasvukohatüüpides.
Kirjeldus
Märksõnad
mänd, mõõdistamine, Eesti, aruanded