Andmebaasi logo
 

Teaduselt mahepõllumajandusele : konverentsi "Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus" toimetised : [2014 : Tartu]

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2014

Kättesaadav alates

Autorid

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikooli Mahekeskus

Abstrakt

Teaduse tulek mahepõllumajandusse. Teadusuuringud mahepõllumajanduse tarvis algasid üksikute teadlaste initsiatiivina möödunud sajandi 90-ndate keskel erinevate Eesti Teadusfondi ja teaduse sihtfinantseerimise projektide toel. Aastast 1993 uurisid tollases Eesti Põllumajandusülikoolis (praeguses Eesti Maaülikoolis (EMÜ-s) taimekaitse grupi teadlased Anne Luik, Külli Hiiesaar, Luule Metspalu ja Aare Kuusik erinevate kodumaiste taimede ekstraktide mõju ja kasutusvõimalusi taimekahjurite arvukuse piiramiseks. Arenes ka koostöö firmaga Trifolio-M GmbH Saksamaal troopilise neemipuu toimeainete katsetamiseks kahjuritõrjes, mis viis preparaadi NeemAzal T/S registreerimiseni mahetaimekaitse tarvis Eestis. Sama grupi liikmed uurisid ka erinevate taimede kooskasvatamise/segaviljeluse võimalusi erinevate kahjurite kahjustuse vältimiseks. Tulemustest lähtuvaid soovitusi levitati nii tootjatele (sh Mahepõllumajanduse Lehes) kui ka üliõpilastele õppetöös. Taimekaitse grupist Marika Mänd ja Ants-Johannes Martin asusid uurima tolmeldajate esinemist sõltuvalt maastikust ja taimekasvatusviisist, mis viis tänapäevase tolmeldajate seire väljakujunemiseni. 1998. a alustati taimekahjurite looduslike vaenlaste uuringuid erinevates kultuurides ja viljelusviisides. Esimene uuring tehti Maarjaheina talus Tartu lähedal Laevas, kus uuriti kasurputukate esinemist odrapõllul sõltuvalt ääreala taimkattest. Esimene otseselt mahepõllumajanduslik uurimisprojekt viidi läbi Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse eestvedamisel Põllumajandusministeeriumi poolt rahastatuna aastal 2000 kolmes mahetalus - Hartsmäe, Saidafarm ja Lauri-Antsu, kus Maaülikooli teadlaste kaasabil uuriti odra- ja nisusortide saagikust, alustati talude külvikordade sobivuse uurimist mullaviljakuse ja saagikust mõjutavate tegurite osas. Kahjuks jätkus sellele projektile rahastust vaid aastaks. Alates 2007. a on maheprojektide rahastamine Põllumajandusministeeriumi rakendusuuringute programmist hoogustanud mitmekesisemat teadustegevust Maaülikoolis. Projektides on selgitatud mullaomaduste parandamise võimalusi haljasväetiste, biosöe jt orgaaniliste väetistega, võrdlevalt mahe- ja tavatoorme (piim, aedviljad) kvaliteeti, eri kultuuride sortide kahjustuskindlust, lammaste ja lüpsilehmade söötmise optimeerimist, marja- ja puuviljakasvatuse tehnoloogiate jms täiustamist. 2008. a alustati pikaajalise viieväljase mahe- ja tavaviljelussüsteemide võrdluskatsega, mis on haaratud rahvusvahelistesse uurimisprojektidesse. 2008. a asutati Eesti Maaülikooli Mahekeskus koondamaks ülikoolis erinevate valdkondade teadlasi süsteemsete maheuuringute läbiviimiseks ja maheuuringute tulemuste laiaulatuslikumaks levitamiseks ning oma nõukodade kaudu ka uuringute suunamiseks Eestis. Innustamaks ja ergutamaks mahepõllumajanduslikku teadustööd EMÜ-s loodi keskuses Anne Luige algatusel ja esmapanusel mahestipendiumi fond. Stipendiume jagatakse parima bakalaureuse- ja magistritöö autoritele ning noorteadlasele avaldatud teadusartiklite eest. Jõgeva Sordiaretuse Instituudis alustati maheuuringutega köögiviljanduses Ingrid Benderi ning teraviljade sordikatsetustes Ilmar Tamme eestvedamisel uue aastatuhande esimestel aastatel. Esimene otseselt maheuuringuteks määratud projekt saadi alles 2008. a selgitamaks tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sorte mahepõllumajanduse tarbeks. Käesoleval ajal ollakse partnerid rahvusvahelistes mahesordiaretuse projektides. Eesti Maaviljeluse Instituut koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga alustas 2007. a mahe- ja tavakülvikorra katsega, kus Malle Järvani juhtimisel uuritakse nii mullaomadusi kui ka kultuuride saagikust. Lisaks sellele on instituudis erinevate teadlaste poolt selgitatud maheviljelusse sobivaid agrotehnoloogilisi võtteid. Praegu on Jõgeva Sordiaretuse Instituut ja Eesti Maaviljeluse Instituut ühinenud Eesti Taimekasvatuse Instituudiks, kus jätkub senine töö. Põllumajandusuuringute Keskus rajas Karli Sepa juhendamisel Kuusikul 2003. a külvikorrakatsed põllumajandusliku keskkonnatoetuse hindamise meetme tarvis. Katsetulemused on väärtuslikud ka tootjatele oma kasvatustehnoloogiate hindamisel. Kõiki uurimistulemusi on pidevalt tutvustatud nii koolituste kui ka erinevate ürituste ja publikatsioonide kaudu. 2009. a korraldasid NJF (Põhjamaade Põllumajandusteadlaste Ühendus), Eesti Maaülikool, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Põllumajandusministeerium Eestis I rahvusvahelise mahepõllumajanduse teaduskonverentsi „Fostering healthy food systems through organic agriculture - Focus on Nordic-Baltic Region“, kus viiendik 126 ettekandest tuli juba Eesti teadlastelt. Konverentsi artiklid avaldati ajakirja Agronomy Research kaheköitelises mahepõllumajanduse väljaandes. 2012. a konverents „Teaduselt mahepõllumajandusele“ oli suunatud otse tootjatele nende teadlikkuse tõstmiseks, ka selle konverentsiga kaasnes ülevaatlik maheteadusuuringute kogumik. Mahepõllumajanduse alaste teadusuuringute kohta on koondatud info EMÜ Mahekeskuse veebilehele mahekeskus.emu.ee. Siiani on teadustugi mahepõllumajandusele olnud siiski liialt napp, kattes vaid põgusalt üksikud valdkondi. Edasine arendamine eeldab laialdasemat teadustuge, sest kogu põllumajandus vajab jätkusuutlikkuseks ökoloogilist intensiivistamist. Ökosüsteemi kõiki erinevaid teenuseid hõlmavad kompleksuuringud on vajalikud kestliku põllumajandustootmise tarvis, selleks on eriti olulised igakülgsed uuringud pikaajalistes põldkatsetes. Anne Luik, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Kirjeldus

Konverentsikogumik

Märksõnad

mahepõllumajandus, biodünaamiline põllumajandus, Eesti, konverentsikogumikud

Viide

Kollektsioonid