Teaduselt mahepõllumajandusele : konverentsi "Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus" toimetised : [2014 : Tartu]
Laen...
Kuupäev
2014
Kättesaadav alates
Autorid
Eesti Maaülikool. Mahekeskus
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
Abstrakt
Teaduse tulek mahepõllumajandusse. Teadusuuringud mahepõllumajanduse tarvis algasid üksikute teadlaste initsiatiivina
möödunud sajandi 90-ndate keskel erinevate Eesti Teadusfondi ja teaduse sihtfinantseerimise
projektide toel. Aastast 1993 uurisid tollases Eesti Põllumajandusülikoolis
(praeguses Eesti Maaülikoolis (EMÜ-s) taimekaitse grupi teadlased Anne Luik, Külli
Hiiesaar, Luule Metspalu ja Aare Kuusik erinevate kodumaiste taimede ekstraktide
mõju ja kasutusvõimalusi taimekahjurite arvukuse piiramiseks. Arenes ka koostöö
firmaga Trifolio-M GmbH Saksamaal troopilise neemipuu toimeainete katsetamiseks
kahjuritõrjes, mis viis preparaadi NeemAzal T/S registreerimiseni mahetaimekaitse
tarvis Eestis. Sama grupi liikmed uurisid ka erinevate taimede kooskasvatamise/segaviljeluse
võimalusi erinevate kahjurite kahjustuse vältimiseks. Tulemustest lähtuvaid
soovitusi levitati nii tootjatele (sh Mahepõllumajanduse Lehes) kui ka üliõpilastele
õppetöös. Taimekaitse grupist Marika Mänd ja Ants-Johannes Martin asusid uurima
tolmeldajate esinemist sõltuvalt maastikust ja taimekasvatusviisist, mis viis tänapäevase
tolmeldajate seire väljakujunemiseni. 1998. a alustati taimekahjurite looduslike
vaenlaste uuringuid erinevates kultuurides ja viljelusviisides. Esimene uuring tehti
Maarjaheina talus Tartu lähedal Laevas, kus uuriti kasurputukate esinemist odrapõllul
sõltuvalt ääreala taimkattest. Esimene otseselt mahepõllumajanduslik uurimisprojekt
viidi läbi Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse eestvedamisel Põllumajandusministeeriumi
poolt rahastatuna aastal 2000 kolmes mahetalus - Hartsmäe, Saidafarm ja
Lauri-Antsu, kus Maaülikooli teadlaste kaasabil uuriti odra- ja nisusortide saagikust,
alustati talude külvikordade sobivuse uurimist mullaviljakuse ja saagikust mõjutavate
tegurite osas. Kahjuks jätkus sellele projektile rahastust vaid aastaks. Alates 2007. a on
maheprojektide rahastamine Põllumajandusministeeriumi rakendusuuringute programmist
hoogustanud mitmekesisemat teadustegevust Maaülikoolis. Projektides on
selgitatud mullaomaduste parandamise võimalusi haljasväetiste, biosöe jt orgaaniliste
väetistega, võrdlevalt mahe- ja tavatoorme (piim, aedviljad) kvaliteeti, eri kultuuride
sortide kahjustuskindlust, lammaste ja lüpsilehmade söötmise optimeerimist, marja- ja
puuviljakasvatuse tehnoloogiate jms täiustamist. 2008. a alustati pikaajalise viieväljase
mahe- ja tavaviljelussüsteemide võrdluskatsega, mis on haaratud rahvusvahelistesse
uurimisprojektidesse. 2008. a asutati Eesti Maaülikooli Mahekeskus koondamaks
ülikoolis erinevate valdkondade teadlasi süsteemsete maheuuringute läbiviimiseks ja
maheuuringute tulemuste laiaulatuslikumaks levitamiseks ning oma nõukodade kaudu ka uuringute suunamiseks Eestis. Innustamaks ja ergutamaks mahepõllumajanduslikku
teadustööd EMÜ-s loodi keskuses Anne Luige algatusel ja esmapanusel mahestipendiumi
fond. Stipendiume jagatakse parima bakalaureuse- ja magistritöö autoritele ning
noorteadlasele avaldatud teadusartiklite eest.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudis alustati maheuuringutega köögiviljanduses Ingrid
Benderi ning teraviljade sordikatsetustes Ilmar Tamme eestvedamisel uue aastatuhande
esimestel aastatel. Esimene otseselt maheuuringuteks määratud projekt saadi alles
2008. a selgitamaks tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sorte mahepõllumajanduse
tarbeks. Käesoleval ajal ollakse partnerid rahvusvahelistes mahesordiaretuse projektides.
Eesti Maaviljeluse Instituut koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga
alustas 2007. a mahe- ja tavakülvikorra katsega, kus Malle Järvani juhtimisel uuritakse
nii mullaomadusi kui ka kultuuride saagikust. Lisaks sellele on instituudis erinevate
teadlaste poolt selgitatud maheviljelusse sobivaid agrotehnoloogilisi võtteid.
Praegu on Jõgeva Sordiaretuse Instituut ja Eesti Maaviljeluse Instituut ühinenud
Eesti Taimekasvatuse Instituudiks, kus jätkub senine töö.
Põllumajandusuuringute Keskus rajas Karli Sepa juhendamisel Kuusikul 2003.
a külvikorrakatsed põllumajandusliku keskkonnatoetuse hindamise meetme tarvis.
Katsetulemused on väärtuslikud ka tootjatele oma kasvatustehnoloogiate hindamisel.
Kõiki uurimistulemusi on pidevalt tutvustatud nii koolituste kui ka erinevate
ürituste ja publikatsioonide kaudu. 2009. a korraldasid NJF (Põhjamaade Põllumajandusteadlaste
Ühendus), Eesti Maaülikool, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Põllumajandusministeerium
Eestis I rahvusvahelise mahepõllumajanduse teaduskonverentsi
„Fostering healthy food systems through organic agriculture - Focus on Nordic-Baltic
Region“, kus viiendik 126 ettekandest tuli juba Eesti teadlastelt. Konverentsi artiklid
avaldati ajakirja Agronomy Research kaheköitelises mahepõllumajanduse väljaandes.
2012. a konverents „Teaduselt mahepõllumajandusele“ oli suunatud otse tootjatele nende
teadlikkuse tõstmiseks, ka selle konverentsiga kaasnes ülevaatlik maheteadusuuringute
kogumik.
Mahepõllumajanduse alaste teadusuuringute kohta on koondatud info EMÜ Mahekeskuse
veebilehele mahekeskus.emu.ee.
Siiani on teadustugi mahepõllumajandusele olnud siiski liialt napp, kattes vaid
põgusalt üksikud valdkondi. Edasine arendamine eeldab laialdasemat teadustuge, sest
kogu põllumajandus vajab jätkusuutlikkuseks ökoloogilist intensiivistamist. Ökosüsteemi
kõiki erinevaid teenuseid hõlmavad kompleksuuringud on vajalikud kestliku
põllumajandustootmise tarvis, selleks on eriti olulised igakülgsed uuringud pikaajalistes
põldkatsetes. Anne Luik, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Kirjeldus
Konverentsikogumik
Märksõnad
mahepõllumajandus, biodünaamiline põllumajandus, Eesti, konverentsikogumikud