Meat inspection findings indicating necrobacillosis in Finnish reindeer during 2004- 2016
Laen...
Kuupäev
2018
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Necrobacillosis is an important and common disease of reindeer that hasn’t been studied
profoundly in Finland before. It used to occur as a foot form called “slubbo” in the past, but
nowadays the gastrointestinal form causing abscesses and inflammation in the mouth and
inner organs is more common and often leads to death or condemnation of the carcass or
parts of it. In this study, the case of inflammation indicating necrobacillosis (IIN) is
classified a registered case of abscess, peritonitis, pleuritis or pneumonia that has caused
the condemnation of the whole or parts of the carcass. The meat inspection data originated
from official meat inspection documents from the years 2004-2016 made by veterinarians
from all the approved reindeer abattoirs of Finland. This data was analyzed using Excel
2016 and STATA 14.0 to study frequency of IIN-s. The incidence rate ratios were
calculated to compare the frequencies in different areas and years. The average frequency
of IIN-s in slaughter batches in the whole in Finnish reindeer herding area was 3.5% during
2004-2016. The risk for IIN is higher in the Southern areas. There wasn’t clear association
between weather conditions and occurrence of IIN. Still, summers preceding high risk
years were warmer than the average of study period. This was the first attempt to study the
occurrence of necrobacillosis in Finland and showed that this disease syndrome needs
further investigation and research.
Nekrobatsilloos on majanduslikult tähtis põhjapõtrade haigus, mida ei ole Soomes veel uuritud. Minevikus esines nekrobatsilloos tavaliselt jalavormina (nimetusega “slubbo”), aga tänapäeval on seedetrakti vorm tavalisem ja see lõpeb tihti looma surmaga või on selle tagajärjeks terve või osaline lihakeha praakimine. Selles uuringus on nekrobatsilloosile viitav põletikuline muutus (IIN) määratletud kui tapapõhjapõtradel tuvastatud pleuriit, peritoniit, pneumoonia või abtsess, mille tulemusena on lihakeha tervikuna või osaliselt praagitud. Lihainspektsiooni andmed pärinesid loomaarstide poolt koostatud ametlikest lihainspektsiooni dokumentidest igast Soome ametlikust põhjapõtrade tapamajast. Andmed analüüsiti kasutades Excel 2016 ja STATA 14.0 IIN sageduse ja nende suhtelise sageduse (IRR- incidence rate ratio) leidmiseks. IRR abil võrreldi INN sageduse erinevust eri piirkondades ja aastatel. Nekrobatsilloosile viitavate lihainspektsiooni leidude esinemissagedus tapaloomade partiis oli kogu põhjapõtrade pidamise alal aastatel 2004- 2016 keskmiselt 3,5%.IIN esinemise sagedus oli suurem lõuna piirkondades. Ilmastikutingimuste ja IIN esinemissageduse vahel ei olnud väga selget seost, kuid kõrgema riski aastatele eelnevad suved olid soojemad kui uuringuperioodi keskmine. See uuring oli esimene kord kui nekrobatsilloosi levikut Soome põhjapõtradel uuriti ja näitas et haigus vajab rohkemat ja täpsemat uurimist.
Nekrobatsilloos on majanduslikult tähtis põhjapõtrade haigus, mida ei ole Soomes veel uuritud. Minevikus esines nekrobatsilloos tavaliselt jalavormina (nimetusega “slubbo”), aga tänapäeval on seedetrakti vorm tavalisem ja see lõpeb tihti looma surmaga või on selle tagajärjeks terve või osaline lihakeha praakimine. Selles uuringus on nekrobatsilloosile viitav põletikuline muutus (IIN) määratletud kui tapapõhjapõtradel tuvastatud pleuriit, peritoniit, pneumoonia või abtsess, mille tulemusena on lihakeha tervikuna või osaliselt praagitud. Lihainspektsiooni andmed pärinesid loomaarstide poolt koostatud ametlikest lihainspektsiooni dokumentidest igast Soome ametlikust põhjapõtrade tapamajast. Andmed analüüsiti kasutades Excel 2016 ja STATA 14.0 IIN sageduse ja nende suhtelise sageduse (IRR- incidence rate ratio) leidmiseks. IRR abil võrreldi INN sageduse erinevust eri piirkondades ja aastatel. Nekrobatsilloosile viitavate lihainspektsiooni leidude esinemissagedus tapaloomade partiis oli kogu põhjapõtrade pidamise alal aastatel 2004- 2016 keskmiselt 3,5%.IIN esinemise sagedus oli suurem lõuna piirkondades. Ilmastikutingimuste ja IIN esinemissageduse vahel ei olnud väga selget seost, kuid kõrgema riski aastatele eelnevad suved olid soojemad kui uuringuperioodi keskmine. See uuring oli esimene kord kui nekrobatsilloosi levikut Soome põhjapõtradel uuriti ja näitas et haigus vajab rohkemat ja täpsemat uurimist.
Kirjeldus
Final Thesis in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, piirkonnad, ilmastikutingimused, nekrobatsilloos, levimus (stat.)