Eesti vutikasvatuse ja eesti vutitõu aretuse ajalugu : Eesti vutikasvatuse 40. ja eesti vutitõu 30. juubeliks
Laen...
Kuupäev
2017
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Coifield ja Kalmare
Abstrakt
Eesti vutikasvatuses saab käesoleval aastal täis 40 aastat. 1977. a.
asutati Kaiavere vutifarm ja alustati tööstuslikku vutimunade ja vutiliha
tootmist. 1977. aastat tuleb lugeda ka eesti vutitõu aretamise algaastaks.
Eesti vutitõug sai tunnustamiseks valmis aastal 1987. Seega saab eesti
tõugu vutt käesoleval aastal 30-aastaseks. Kümme aastat tagasi, 2007. a.
korraldasime juubelikonverentsi Elvas Waide motellis, kus vaeti eesti vuti
produktiivsusenäitajaid ja vutikasvatuses tehtava teadustöö saavutusi.
Ajaratas on sest ajast teinud kümme aastaringi. Aeg on jälle kokkuvõtet
teha. Kuna ülalmainitud tähtpäevade tähistamiseks mingeid teisi pakkumisi
ei tehtud, osa olulisimaid algdokumente aga olid mul kodus säilinud,
otsustasin seekord kirjutada raamatu Eesti vutikasvatusest ja eesti vutitõu
loomisest.
Raamatusse muidugi ei mahu kõik vutikasvatuse arenguga seotud
küsimused ja eesti vutitõu loomise nüansid. Ainuüksi vutikasvatusest
Eestis on ilmunud rohkem kui 100 teadusartiklit, raamatut, erialaste
raamatute peatükki ja erialast kirjutist. Kõiki neid lühidaltki refereerides
oleks antud väljaanne pidanud tulema kaheköiteline.
Raamatus on toodud palju arvulist materjali ja fakte, ka vutikasvatuses
ja eesti vuti aretuses osalenute kohta. Kõik see põhineb trükistest saadud
teabel: erialaraamatud, teadusartiklid, trükitud ettekanded, kinnitatud
käskkirjad, protokollid ja aktid ning tõufarmide aastaaruanded. Siia lisaks
muidugi isiklik osavõtt kõikidest vutikasvatuses tehtud teaduslikest
uurimistöödest ja organisatsiooniliste küsimuste lahendamisest alates
6
Kaiavere vutifarmi käivitamisest 1977. a. kuni 2012. a. lõpuni ning 2016.
a. juunist kuni käesoleva raamatu ilmumiseni.
Eesti vutikasvatus ja eesti vutitõug on jõudnud meheikka. Sellesse
jõudmisel andsid endast parima kõik vutikasvatajad – entusiastid, nüüdseks
meie hulgast lahkunud Rene Treier, Viive Tikk ja Ülo Pullisaar. Väga
suure osa Eesti vutikasvatuse praegusest heast tasemest võlgneme neile.
Vutikasvatus turumajanduse tingimustes praegusele tasemele tõsta oli
märgatavalt raskem ülesanne kui seda oli eesti vutitõu loomine.
Vutikasvatus Eestis kogub hoogu. Talufarmid - Estfarm OÜ, Jaaniraotu
talu, Kadrilauri talu OÜ ja LjaL-Farm OÜ annavad praegu
nimetamisväärse osa vutimunatoodangust. Neile lisanduvad aga üle kogu
Eestimaa veel 52 vutikasvatajana registreerunud persooni. Nii suur
vutikasvatusest huvitatute ring on ehk paljudele uudiseks. Ja eks antud
raamatuski ole uudiseid.
Head lugemist!
EMÜ emeriitprofessor Harald Tikk
Kirjeldus
Täistekst
Märksõnad
põldvutt, eesti vutt, linnukasvatus, tõuaretus, ajalugu, Eesti, juubeliväljaanded