Strateegiliste keskkonnamõjude hindamine planeeringutes
Laen...
Kuupäev
2008, 2009
Kättesaadav alates
Autorid
Eesti Maaülikool
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Mõjude hindamisel keskkonnale on tänases Eestis pikem ajalugu kui planeerimisel. Esimene
sellekohane regulatsioon kehtestati Eesti Vabariigi Valitsuse poolt juba 1992. aastal ja see kandis
nime Keskkonnaekspertiisi läbiviimise kord. Seda täiendati 1994. aastal metoodiliste juhenditega .
Esimene planeerimist reguleeriv õigusakt kehtestati aga alles 1995. aastal Planeerimis- ja
ehitusseaduse näol.
Eesti on alates 2004. aastast olnud Euroopa Liidu liige. Sellest tulenevalt on muutunud ka mitmed
õigusaktid. Näiteks planeerimis- ja ehitusseadus on lahutatud kaheks eraldi seaduseks ning
keskkonnaekspertiisist on saanud keskkonnamõju hindamine.
Kiired muudatused ühiskonnas on kaasa toonud ka seaduste ja teiste õigusaktide kiire muutumise
ja nende mahu ja sätete kasvu. Kui näiteks 1992. aastal kehtestatud Keskkonnaekspertiisi
läbiviimise kord mahtus 1,5 leheküljele ja koos lisadega 2,5 leheküljele, siis praegu kehtiva
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse pikkuseks on juba 18 lehekülge,
arvestamata alamakte. Kiired muutused pole viinud asja paremuse poole, sest paraku ei jõua
praktika sageli reguleerimistele järgi
Tuleb tõdeda, et ka planeerimise ja mõjude hindamiskultuur on Eestis alles lapsekingades ja ei
suuda ühiskonna kiirele arengule operatiivselt reageerida.
Käesoleva aruande raames vaadeldaksegi, kuidas on tänases Eestis suudetud praktikas ühendada
planeerimine ja mõjude hindamine keskkonnale.
Planeeringute strateegiliste keskkonnamõjude hindamise analüüs koosneb järgmistest etappidest:
• Antakse ülevaade planeerimise ja strateegilise keskkonnamõju hindamise olemusest,
varasematest uuringutest ja probleemidest.
• Analüüsitakse erinevate teostajate koostatud KSH aruandeid.
Kirjeldus
Märksõnad
keskkonnamõjud, keskkonnamõju hindamine, planeerimine, detailplaneeringud, Eesti