Andmebaasi logo
 

Meriforelli, jõesilmu ja siirdelise eluviisiga mageveekalade sigimistingimuste parandamine Loode-Eesti jõgedes, I etapp : projekti (viitenumber 931214780022) tegevusaruanne

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2015

Kättesaadav alates

Autorid

Järvekülg, Rein

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Perioodil 07.08.2013 august kuni 2014 juuli teostati väliuuringud kõigil projektiga hõlmatud vooluveekogudel (Kloostri jõgi, Veskijõgi, Nõva jõgi, Riguldi jõgi, Höbringi oja, Vanaküla kraav, Ogerna peakraav), eesmärgiga täpsustada kalade kudetingimuste parandamise vajadusi ja võimalusi. Ühtlasi olid uuringud vajalikud hanke „Topogeodeetiliste ja ehitusgeoloogiliste uuringute läbiviimine, projektlahenduste koostamine, keskkonnamõjude hindamiste läbiviimine, ehitustööde hankedokumentide koostamine kalade kudetingimuste parandamiseks Loode-Eesti jõgedes“ ettevalmistamiseks. Välitöid tehti kokku 30 päeval. Enamikku potentsiaalsetest kudealadest ning kriitilistest kohtadest kalade kuderände teedel uuriti korduvalt erinevate jõe veetasemete tingimustes, sest ainult sel moel oli võimalik veenduda, et kavandatud meetmed oleks tõesti asjakohased. NB! Suurvee ja madalvee aegne vooluhulk enamikus Eesti jõgedes, sh Loode-Eesti jõgedes, erineb sadades kordades, seetõttu on hüdroloogilised olud eri aegadel ühes ja samas kohas sageli täiesti erinevad. Kudealade puhul on oluline, et kaladele oleks tagatud sinna pääs nende peamistel rändeperioodidel, et suurvesi koelmualasid ei kahjustaks ning, et noorjärkude elupaigad kudealade juures säilitaksid oma funktsionaalsuse ka jõe veetaseme alanedes ning madalvee oludes. Välitööde käigus selgus vajadus hõlmata lisaks algselt kavandatule uuringutega ka Kloostri jõe suudmepiirkonna lisaharud: Piskjõe peakraav, Karilepa oja ja Saeveski peakraav ning Riguldi jõe lisaharu Leidissoo peakraav. Alljärgnevalt võetakse veekogude kaupa kokku uuringute tulemused ning tuuakse välja täpsustatud tegevused, mis uuritud jõgedes kalade kudetingimuste parandamise seisukohalt hinnati kõige olulisemateks.

Kirjeldus

Märksõnad

meriforell, jõesilm, mageveekalad, paljunemisbioloogia, Loode-Eesti, jõed, aruanded

Viide

Kollektsioonid