The Dependence on the Structure of Machinery and the Locality of Plots on Cereal Farm Work Activities
Laen...
Failid
Kuupäev
2009
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Põllumees teab, et mida suurem on tootmismaht ehk haritava maa
pindala või loomade arv, seda paremini on võimalik oma tootmisvahendeid
koormata ja seega vähendada püsikulude osakaalu toodangu
omahinnas. Lisaks annab piisavalt koormatud masinpark võimaluse
masinaid ettevõttes vahetada normaalse tööea järel ja seega kasutada
moodsat tehnikat, mis omakorda on abiks tööviljakuse ja -kvaliteedi
tõstmisel.
Suurem tootmismaht on aga ka eelduseks, et saada tootmisest enam
kasumit. Piimatootjad üritavad tootmist laiendada ja Eestis kerkib üha
uusi lautu, mis varasematega võrreldes on suuremad. Suuremad laudad
mahutavad küll rohkem loomi aga see tähendab ka suuremaid sõnnikukogused,
mis on vaja põldudele vedada. Keskkonnakaitsenõuetest lähtuvalt
on ühele haritava maa pinnaühikule antava orgaanilise väetise
kogus külvikorras piiratud ja seetõttu vajatakse suuremate sõnnikukoguste
paigutamiseks ka suuremaid haritava maa pindalasid.
Ettevõtte haritava maa pindala suurendamisel tuleb kasutusele võtta
aina kaugemaid põldusid, mis omakorda tingib sõidukauguse ja ka sellest
sõltuvate kulude kasvu. Põllul kasutamise otstarbekuse määrab
sellega saadav kasum. Kulud ja tulud sõltuvad nii põllu pindalast, sellel
kasutatavast tehnoloogiast kui ka sõidukaugusest ettevõtte keskuseni.
Kui põllu kaugus on nii suur, et selle kulud ületavad tulusid, ei tasu
põllu kasutamine ära. Seega on oluline teada, milline peaks antud tehnoloogia
juures olema põllu pindala ja sõidukauguse piirväärtused, mille
korral tasuks veel põldu kasutada.
Kirjanduse ülevaatest ilmneb, et ükski teadaolev uurimus ei sisalda arvutusmudeleid
kõigi põllu kaugusest sõltuvatest kulude, nagu agregaatide
ja materjalide transpordikulu, tulukadu ning kulu organisatsioonilistele
sõitudele, arvutamiseks. Sellest tulenevalt püstitati käesoleva töö eesmärk.
Doktoritöö eesmärk oli 1) uurida kulude sõltuvust põllu kaugusest teraviljakasvatuse ettevõttes,
2) koostada arvutusmudelid ja tarkvara, mille abil oleks võimalik
arvutada põllu kaugusest sõltuvaid kulusid,
3) koostada meetod, mille abil otsustada põllu kasutamise otstarbekuse
üle lähtudes nende kulude summast ning
4) uurida erinevate parameetrite mõju põllu majandustulemustele
lähtuvalt selle kaugusest.
Metoodika põhjal loodav tarkvara on praktiliseks abivahendiks põllumehele,
teadurile või nõustajale, võimaldades võrrelda erinevate tehnoloogiliste
võtete mõju sõidukaugusega seotud kuludele.
Püstitatud eesmärgi täitmiseks:
1) tehakse ülevaade teraviljakasvatuse ettevõtte sisestel sõitudel
kasutatavatest masinatest;
2) tehakse ülevaade kululiikidest, mis sõltuvad põllu ja masinakeskuse
vahelisest sõidukaugusest;
3) koostatakse arvutusmetoodika põllutöömasinate põllu ja
masinakeskuse vaheliste sõitudega seotud kulude leidmiseks;
4) koostatakse arvutusmetoodika tehnoloogiliste materjalide
põllu ja masinakeskuse vahelise veoga seotud kulude leidmiseks;
5) koostatakse metoodika põllu ja masinakeskuse vahelise
kaugusest tingitud tulukao leidmiseks;
6) koostatakse arvutusmetoodika põllu ja masinakeskuse vaheliste
organisatsiooniliste sõitudega seotud kulude leidmiseks;
7) koostatakse metoodika, et leida suurim sõidukaugus vastavalt
põllu pindalale ja seal kasutatavale tehnoloogiale;
8) koostatakse metoodika põhjal projekteeriti ja programmeeriti
tarkvara „Põllu kaugus“ ja
9) programmi „Põllu kaugus“ abil testitakse ja redigeeritakse
arvutusmetoodikat ning koostatakse arvutusnäited.
Tulemused ja järeldused
1.Kirjanduse läbitöötamisel selgus, et on loodud mitmeid meetodeid
ettevõtte keskmise sõidukauguse leidmiseks, mille põhjal omakorda
oleks võimalik leida ettevõtte optimaalne sõidukaugus. Uuritud on
võimalusi põllumajandusettevõtte materjalideveo logistika parandamiseks.
Samuti on uuritud põllu kauguse mõju kultuuride jaotusele ette võtte põldude vahel. Loodud on metoodikaid põldude kasutamisega
seotud otsuste tegemiseks lähtuvalt agronoomilistest parameetritest ja
põllu töödeldavusest.
2. Vastavalt käeoleva töö eesmärgile koostati metoodika, mille abil
oleks võimalik hinnata põllu kasutamise otstarbekust lähtuvalt selle
põllu ja ettevõtte masinakeskuse vahelise kaugusest.
3. Eesmärgi saavutamiseks koostati arvutusmudelid, et arvutada: 1)
agregaatide sõidukulu; 2) tehnoloogiliste materjalide põlluleveo kulu; 3)
põllu kaugusest tingitud tulukadu; 4) põllu ja masinakeskuse vaheliste
organisatsiooniliste sõitudega seotud kulud ning 5) suurim põllule sõidu
kaugus vastavalt selle pindalale ja seal kasutatavale tehnoloogiale.
4. Võrreldi erinevaid matemaatilisi funktsioone saagikuse ja tööde tegemise
aja vahelise sõltuvuse kirjeldamiseks ja leiti, et otstarbekaim on
kasutada lihtsustatud ruutparabooli.
5. Põllu kasutamise otstarbekuse hindamise metoodika põhjal projekteeriti
ja programmeeriti tarkvara „Põllu kaugus“, mille abil koostati
arvutusnäited. Igal põllu ja tootmistehnoloogia korral on algandmestik
erinev ja arvutused tuleb iga juhtumi korral uuesti teha. Tänu nimetatud
tarkvarale saab arvutusi teha kiiresti.
6. Arvutused näitavad, et kui võtta aluseks mingi piirväärtus, mida sõidukaugusest
sõltuvate kulude summa ei tohiks ületada, siis põllu pindala
kasvades kasvab ka maksimaalne majanduslikult lubatav sõidukaugus
kuni teatud piirini. Käesolevas väitekirjas kasutatud tootmistingimuste
korral on üle 25 ha põldude majanduslik suurim kaugus vahemikus
18-25 km. Selgus ka, et ülisuurte pindalade korral muutub
saagilangusest tulenev tulukadu nii suureks, et teisi kulukomponente
tuleb vähendada ja seega väheneb ka maksimaalne sõidukaugus.
7. Arvutusnäidetes kasutatud lähtetingimuste korral ilmnes, et enam kui
25 ha põldude pindala muutus omab maksimaalsele sõidukaugusele
väiksemat mõju kui sellest väiksemat põldude pindala muutus. Seega
annab väiksemate kui 25 ha põldude liitmine suurema efekti maksimaalsele
sõidukaugusele kui neist suuremate põldude liitmine.
8. Nimetatud metoodika võimaldab hinnata ka mingi tehnoloogilise võtte, nagu näiteks automaatroolimisseadme kasutamine, sõidukaugusega seotud kuludele. Automaatroolimisseadme kasutamisel agregaadi ma
põllul-käikude arvu ja seega agregaatide sõidukulude vähenemise.
9. Mullaharimistehnoloogiate võrdlusest ilmnes, et sõidukaugusega
seotud kulude osas märkimisväärseid erinevusi ei ole, kuna traktori
tunnihind on seotud tehnoloogias kasutatavate tööde arvuga. Mida
suurem on tööde arv, seda suurem on traktori aastakoormus ja seda
väiksem on püsikulude osa traktori tunnihinnas. Võrdluseks tehtud
arvutusnäitest ilmnes, et harimistehnoloogia omab maksimaalsele põllukaugusele
suuremat mõju juhul kui kõigi tehnoloogiate korral masinate
aastakoormused on võrdsed.
10. Arvutustulemused näitavad, et kütuse hinda tuleb arvestada , kui
tehakse põlluga seotud otsuseid. Põlde, mida senise kütuse hinna juures
oli tasuv kasutada, ei pruugi tulevikus kõrgema hinna juures olla otstarbekas
ekspluateerida.
11. Mida suurem on saagikus ja saagi hind, seda suurem on raha kogus,
mida on võimalik kasutada põllu kaugusest sõltuvate kulude katmiseks.
Teisalt kasvab nende parameetrite väärtuste suurenedes ka tulukadu
seoses parimast tööpäevast hälbimisega.
12. Keskmiselt sõltub maksimaalse kauguse muutus näitearvutustes
uuritud parameetritest järgnevalt:
1) 1,38 km kuludepiiri 100 EEK/ha kohta (kuludepiir on
summa, mida on võimalik kasutada kaugusest sõltuvate kulude
katmiseks);
2) 1,26 km saagi hinna 1 EEK/kg kohta;
3) 0,7 km teraviljasaagi 1 t/ha kohta ja
4) 0,36 km kütuse hinna 1 EEK/l kohta.
13. Agregaatide sõidukuludega seotud arvutusmudeli abil on võimalik
jaotada lühikesed jääkpäevad eelnevatele tööpäevadele ja seega juba
planeerimise etapis vältida üleliigseid sõidukulusid.
14. Näitearvutustest ilmnes, et teraviljakasvatuse korral märkimisväärse
osa agregaatide sõidukuludest moodustab kombaini sõidukulu.
15. Võrreldi väetamiskulusid lähtuvalt väetise liigist, väetamise tehnoloogiast
ja põllu kaugusest. Arvutustes eeldati, et vedelsõnnik tuleb talu
enda tootmisest ja sellega seotud kulud tulenevad segamisest, veost ja
laotamisest. Võrreldes mineraalväetise kasutamisega veokauguse suure nedes kasvavad need kulud kiiremini ja seega on majanduslikult põhjendatud
kasutada vedelsõnnikut põldudel, mis asuvad ettevõtte keskuse
läheduses. Käesolevas väitekirjas kasutatud tootmistingimuste korral
on kuni 6 km põllu kauguse korral kasutada vedelsõnniku muldapihustuslaoturit
majanduslikult otstarbekam kui mineraalväetise laotamist.
16. Arvutustest kinnitasid ka, et vedelsõnniku veol tasub kaugematel
põldudel kasutada laoturi asemel paakautot (arvutustes kasutatud tingimustes
korral alates põllu kaugusest 8 km), eriti juhul kui vedelsõnniku
laoturi töötunni hind on väga kõrge.
Käesolevas töös esitatud põllu sõidukauguse majandusliku hindamise
metoodika koostamisel ilmnes, et selle metoodika rakendamisel tuleb
arvestada teatud piirangutega:
1) masinad sõidavad põllu ja masinakeskuse vahet tööpäeva sees ja
2) põllutööagregaat sõidab tööpäeva lõpus alati masinakeskusesse tagasi.
Koostatud mudel vajab edasist arendamist. Praegu arvestab mudel seoses
põllu kaugusega ainult külvitööde mõju tulukaole, kuid tulevikus
vajab mudel täiendamist ka teiste tööde osas. Lötjönen et al. (2003)
märgivad oma uurimuses, et põllumeestele, kes kasutavad ettevõtte
keskusest kaugel asuvaid põldusid, on halbades koristustingimustes töö
ajastamatusest tingitud kulud oluliseks teguriks. Lisaks tuleks luua algoritm,
mille abil oleks võimalik otsustada kui põld on suurem kui vahetuse
tootlus: kas oleks otstarbekaim põllult naasta, jääda põllu lähistele
ööbima või sooritada töö mitme järjestikulise vahetuse vältel.
Kirjeldus
Märksõnad
põllumajandusettevõtted, teraviljakasvatus, rentaablus, põllumaa, maakasutus, asukoht, tööviljakus, põllumajandustehnika, põllumajandusökonoomika, dissertatsioonid