Andmebaasi logo
 

Kõrgepinge õhuliinide tõrke- ja varustuskindluse suurendamine kaitsevööndite hoolduse tulemusel

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2013

Kättesaadav alates

ainult raamatukogus, only in library

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Töö käigus on uuritud Eesti kõrgepingevõrgus toimunud rikkeid ning selgitatud välja, et rikete koguarvust moodustavad puude ja võsa poolt põhjustatud rikked võrdlemisi väikse osa ning valdava enamuse liinide väljalülitumistest on põhjustatud isolaatorite ülelöökide tulemusel. Enamjaolt on Eesti kõrgepingeliinidel toimuvad rikked mööduva iseloomuga ehk liin pingestatakse koheselt peale väljalülitumist ning elektrisüsteemi normaalne töö jätkub. Kuna puude poolt põhjustatud rikked on valdavalt püsiva iseloomuga, siis häirivad need suurel määral elektrienergia ülekandmist ja transiiti. Samuti selgus, et püsivaid rikkeid põhjustavatest teguritest ongi puudest põhjustatud rikked kõige enam levinud. Analüüsides Maa-ameti kaardirakendusi kasutades täpselt teadaolevaid rikkekohti mastide ja visangute kaudu, on ortofotodelt selgesti näha, et kõrgepingeliinidel toimunud rikked on suures seaduspärasuses liinikoridoride ebapiisava laiusega. Mitmetes kohtades on näha, et liinikoridoride laiendused piirnevad katastriüksustega, mis viitab probleemidele maaomanikega. Kuna rikkestatistika hõlmab 8 aasta jooksul toimunud rikkeid, siis on näha ka liinilõike, kus pärast rikke toimumist on teostatud ka liinikoridori laiendus ning hinnanguliselt on pärast seda uue rikke esinemise tõenäosus minimaalne. Samuti tuli ka välja, et vaadeldava perioodi alguses toimunud rikkekohas on endiselt laiendused tegemata ning on olemas reaalne võimalus rikke kordumiseks. Selgus, et 330 kV probleemsemad õhuliinid kulgevad Ida-Virumaalt Kesk- ja Lõuna-Eestisse ning kõige suurem on esinenud rikete tihedus Peipsi järve põhja- ja loodekaldal. Eesti elektrisüsteemis teostatakse liinikoridoride laiendusi valdavalt lageraiena, kus ideaaljuhul raiutakse mets kogu kaitsevööndi ulatuses. Kaitsevööndite hoolduse tõhustamiseks võiks Eesti kõrgepingevõrgus kasutada sarnaselt Soomele valikulist puude raiumist lähtudes põhimõttest, et eemaldatakse vaid need puud, millel on reaalne võimalus liinijuhtmeteni ulatuda. Antud valikulise raiumise miinuseks on küll asjaolu, et arvestada tuleb ka puude juurdekasvuga, kuid kuna valikulise raiega on võimalik liikuda piki õhuliini trassi edasi kiiremini, siis võiks selline lähenemine pakkuda võimalust liinitrasside kiiremaks korrastamiseks. Samuti võiks see kõigi eelduste kohaselt pakkuda suuremaid võimalusi jõudmaks kokkuleppele maaomanikega.
The purpose of this work is ascertaining the most problematic high-voltage overhead power lines where had happened the most failures due to trees and coppice. Accurate failure locations are analyzed by using aerial photos and AutoCad. After the identification of the problem have been proposed some ideas and methods for increasing the efficiency of line zone maintenance. In Estonian high-voltage overhead power-line system has been happened 164 failures caused by trees and coppice since the first of January 2005 to December 31th 2012. Most of the failures had happened in 110 kV network, but still 38 cases are happened in 220 kV and 330 kV network. The main reason of failures is insufficient maintenance of the line protected zones. By analyzing failure statistics it is concluded the most problematic overhead power lines and analyzed failure characters in Estonian high voltage power system. The easiest way to increasing fail-safe and reliability is to take over similar maintenance principles as Fingrid uses in Finnish high-voltage network but by making it more flexible than in Finland. Increasing the fail-safe and reliability is very important, especially in high-voltage power system due to transnational power transmission and for local power supply.

Kirjeldus

Märksõnad

kõrgepinge, õhuliinid, elektrivõrgud, elektrisüsteemid, energiavarustus, rikked, kaitsevööndid, puud (bot.), võsa, Eesti, magistritööd

Viide

Kollektsioonid