Juuremädanike uuringud hariliku männi puistutes
| dc.contributor.advisor | Drenkhan, Rein (juhendaja) | |
| dc.contributor.advisor | Drenkhan, Tiia (juhendaja) | |
| dc.contributor.author | Ahtijäinen, Katri | |
| dc.date.accessioned | 2014-06-04T09:09:29Z | |
| dc.date.available | 2014-06-04T09:09:29Z | |
| dc.date.defensed | 2014-06-11 | |
| dc.date.issued | 2014 | |
| dc.description.abstract | Männikud moodustavad 33,6% metsamaast. Männimetsade tagavara on ligi 139 miljonit m3. Männipuit leiab laialdast tööstuslikku kasutamist, samas on mitmeid haigustekitajaid, mis vähendavad oluliselt männikutest saadava puidu kogust ning kahandavad männipuidu väärtust. Näiteks on männimetsad ohustatud juuremädanike poolt. Antud töö keskendubki peamiste juuremädanike, eeskätt juurepessu leviku iseärasuste uurimisele hariliku männi puistutes. Kuuelt katsealalt koguti kokku 350 puiduproovi. 30% ketastest esines silmaga nähtav mädanik. Rohkem mädanikuga proove koguti aladelt, kus puistu koosseisus (nii esimeses kui teises rindes) esines harilik kuusk. Kõigile proovidele teostati hiljem DNA analüüs, et kindlaks määrata juuremädanike liigid. Analüüsimise tulemusena tuvastati nii männi- kui kuuse-juurepessu, ka külmaseent. Männi-juurepessu õnnestus isoleerida kõikidelt aladelt kokku üheteistkümnelt kuuselt ja kaheksalt männilt. Kuuse-juurepess isoleeriti ühelt kuuselt. Katseala KJ114-16 kohta tehti kokkukülvid, millele toetudes võib järeldada, et juurepess levis antud puistus nii vegetatiivselt kui eostega. Kõigi katsealade kohta koostati detailsed kaardid, mis lisati töösse. | est |
| dc.description.abstract | Pine forests cover 33,6% forest land. The average volume of pine forests is about 139 million m3. Pinewood is widely used in industry, however there are many diseases that substantially decrease the quality of pinewood. For example, pine forests are damaged by root rot. Present study focuses on the distribution of most common root rots in Scots pine forests, primarily on the distriburion of Heterobasidion spp. 350 samples were collected from six research sites. Visible rot was detected on 30% of the samples. More samples including rot were collected from stands with the mixture of Norway spruce (in first and second layer). Later on, DNA analyses were carried out for each sample to define the species of the root rot. In the course of analyses, Heterobasidion annosum s. str. and H. parviporum were determined, also Armillaria spp. H. annosum was isolated from eight pine trees and eleven spruces, H. parviporum was found only from one Norway spruce. On the basis of pairings, made from isolated samples from site KJ114-16, it is possible to assume, that Heterobasidion has distributed not only by sporulation, but also vegetatively in that stand. Detailed maps of all research sites were composed and added. | eng |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/1698 | |
| dc.subject | juuremädanik | EST |
| dc.subject | juurepess | EST |
| dc.subject | külmaseen | EST |
| dc.subject | levik (biol.) | EST |
| dc.subject | männikud | EST |
| dc.subject | magistritööd | EST |
| dc.title | Juuremädanike uuringud hariliku männi puistutes | est |
| dc.title.alternative | Researches of root rot in Scots pine stands | eng |
| dc.type | Master Thesis |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1
Laen...
- Nimi:
- Katri_Ahtijäinen_MA2014.pdf
- Suurus:
- 1.3 MB
- Formaat:
- Adobe Portable Document Format
- Kirjeldus:
- Täistekst