Väike lodjapuuraamat
Laen...
Kuupäev
2023
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus
Abstrakt
Harilik lodjapuu (Viburnum opulus L.)
on puuviljandusliku kultuurina eestlasele veel üsna tundmatu taim. Samas hindavad mitmed slaavi rahvad teda väga kõrgelt.
Meil tuntakse lodjapuud rohkem ilutaimena,
ta on dekoratiivne õitsemise ja viljumise ajal
ning oma sügisvärvi poolest. Hariliku lodjapuu aedvorm „lumepall“ (V. opulus f. roseum)
on olemas peaaegu igas koduaias. Marjakultuurina kasvatatakse ja tarvitatakse lodjapuud
meil oluliselt vähem.
Paljud rahvad on lodjapuud pidanud ilu sümboliks. Valgete õitega põõsas sümboliseerib
pruuti. Mõnel pool asetatakse pulmapäeval vana kombe kohaselt pruudi ja peiu ette
lauale ilu ning armastuse sümbolina kimbuke
õitsvaid lodjapuuoksakesi. Temast on loodud
laule ja luuletusi. Eestlaste rahvasuus on lodjapuud nimetatud koerõispuuks, pitsipuuks,
õispuuks, hullukoeramarjaks, meestepuuks,
leivamarjaks aga ka mürgipuuks. 2013. aastal
valiti lodjapuu meil aasta puuks.
Lodjapuu on ürgne liik. Arvatakse, et ta tekkis
juba mesosoikumis kriidi ajastul. Ilmselt tarvitas inimene lodjapuu vilju juba ennevanasti
nii ravim- kui toidutaimena. Viljad teeb eriti
väärtuslikuks nende suur mineraal- ja värvainete sisaldus. Samuti on nad väärtuslik
makroelementide allikas, eriti rohkelt on valminud viljades antotsüaane.
Lodjapuu viljadest on võimalik valmistada
mahla, keedist, veini, marmelaadi. Eriti hinnatud on tema viljade värvainete sisaldus, mis
annab mahlatööstusele hea võimaluse kasutada just looduslikku erepunast värvi.
Lodjapuu on hea toidu- mee- ja ravimtaim.
Tema vilju on kasutatud mitmete haiguste, sh
südamehaiguste raviks, köha ja nohu, seedehäirete ja verejooksu leevendamiseks. Slaavimaades, sh Ukrainas kasutatakse lodjapuu
vilju koostisosana pirukate täidistes, kastmetes, kookides ja jookide valmistamiseks.
Lodjapuu viljad on populaarsed Skandinaavias, Kanadas, kus kasutatakse neid jõhvikate
asendajana.
Lodjapuu viljade suureks puuduseks on tema
parkiv-mõru maitse ja kummaline lõhn.
Tänaseks päevaks on aretatud sorte, mille
maitse on vähemmõru või puudub mõruaine
seal üldse. Lodjapuu viljade sügavkülmutamine ja kuumutamine enne tarbimist vähendab mõrkjat maitset oluliselt.
Lodjapuu kõik osad sisaldavad mürgist ainet
viburniini, mis aga külmutamisel, kuumutamisel ja kuivatamisel täielikult laguneb.
Lodjapuu on küll mõnede rahvaste hulgas
hinnatud marjakultuur, kuid lodjapuuistandikke on rajatud veel väga vähe. Teadaolevalt
asub Euroopa üks suurimaid lodjapuuistandikke Lätis, Auce lähedal, kus teda kasvatatakse ca 40 ha maa-alal. Seal toodetakse tema
viljadest mahla, nektarit, seemneõlist tehakse
tervistturgutavaid tinktuure.
Käesolevas raamatus antakse ülevaade lodjapuust, tema erinevatest liikidest, sortidest,
kasvatamisest, tervislikest omadustest ja kasutamisviisidest.
Kirjeldus
Trükis on mõeldud nii põllumajandustootjale kui ka lihtsalt aiandushuvilistele, kes plaanivad alustada lodjapuu kasvatamisega või juba tegelevad sellega.
Märksõnad
lodjapuu, marjakasvatus, sordid