Patterns of urban park use, spatial accessibility and preferences of urban park users in Tehran, Iran
Laen...
Kuupäev
2022
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Estonian University of Life Sciences
Abstrakt
Tehran, the capital of Iran, suffers from many social and environmental problems. The most important problem is poor urban planning, which led to massive sprawl. The amount of urban green or blue space, in particular parks, has not kept pace with residential development and the increase in population density resulting from inward migration. As parks are increasingly recognised as vital components of the urban fabric for a wide range of benefits, such as the health, well-being and quality of life of urban residents, it is time that this subject was given serious consideration.
Investigations were made related to aspects of urban park distribution within the city, patterns of use, park quality and user preferences of a representative sample of parks distributed across the city. Data were collected through city and site assessments, user observations, and a questionnaire.
This study revealed there was no consistency or clear pattern in the distribution of parks or other green areas in relation to the urban residential patterns and whether the district is a better off or poor one. It also found that patterns of urban park use and their relationship to factors of quality, depend on each other and work together, so all these criteria should fit the needs of future users. It recognised that design should focus on the most important criteria to improve the quality of life of local residents.
The findings also revealed that three significant sets of factors – recreation, accessibility and culture – contribute to the satisfaction of visitors to two types of park, modern ones and historical, traditional ones. The results showed that the modern parks were preferred over the traditional ones. A broad overview of the emerging picture also revealed important problems associated with spatial justice and especially gender issues – where there are specific obstacles placed in the way of women using parks equally with men. Therefore, it is recommended that more attention be paid to provide green space in an equitable way within the city, as a priority for planning. Also careful consideration is required of the people’s need for parks in Tehran. The results provide guidance for future research about understanding the needs for park users in Tehran and should help park planners to identify the priorities for future planning.
Iraani pealinn Teheran vaevleb paljude sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide käes. Kõige olulisem neist on kehv linnaplaneerimine, mis on viinud linna ulatusliku laialivalgumiseni. Linna rohealade ja veekogude ning eelkõige parkide hulk ei ole suutnud sammu pidada elamuarenduse ja sisserändest tulenenud asustustiheduse kasvuga. Kuna parke peetakse järjest enam linnaruumi eluliselt tähtsaks osaks, mis on mitmes mõttes kasulikud (näiteks linnaelanike tervise, heaolu ja elukvaliteedi jaoks), siis on aeg see teema tõsisemalt käsile võtta. Kogu linna haarava parkide esindusliku valimi põhjal viidi läbi parkide jaotust puudutavate aspektide, kasutusmustrite, parkide kvaliteedi ja kasutajaeelistuste uuringud. Andmeid koguti linna- ja kohahindamise, kasutajavaatluste ja küsimustiku kaudu. Uuringust selgus, et parkide või teiste rohealade jaotumuses puudub järjepidevus ning selge seaduspära linna elamustruktuuride ja ka selle vahel, kas tegu on paremal või halvemal järjel linnaosaga. Samuti leiti, et linnaparkide kasutusmustrid ja nende suhe kvaliteediteguritega sõltuvad üksteisest ning toimivad koos, mistõttu peaksid kõik need kriteeriumid olema kooskõlas tulevaste kasutajate vajadustega. See tähendab, et kavandamisel peaks keskenduma kõige olulisematele kriteeriumitele, et parandada kohalike elanike elukvaliteeti. Uuringu tulemustest selgus ka see, et puhkamisvõimalused, ligipääsetavus ja kultuur on kolm olulist tegurit, mis annavad panuse külastajate rahulolusse kahte tüüpi parkide (ajalooliste ehk traditsiooniliste ja tänapäevaste) puhul. Tulemuste järgi eelistatakse tänapäevaseid parke traditsioonilistele. Üldine ülevaade olukorrast tõi ilmsiks ka mitu ruumikasutusõigluse ning eelkõige soolise võrdõiguslikkusega seotud probleemkohta – naistele on seatud teatud piirangud, mis ei luba neil parke meestega võrdselt kasutada. Seetõttu on soovitatav pöörata planeerimisel esmalt rohkem tähelepanu rohealade võrdsele kasutusõigusele. Samuti tuleb hoolikalt läbi mõelda inimeste vajadused Teherani parkides. Tulemused annavad suunised edasisteks uuringuteks, et mõista Teherani pargikasutajate vajadusi ja peaksid aitama pargiplaneerijatel määrata kindlaks tulevaste planeeringute prioriteedid.
Iraani pealinn Teheran vaevleb paljude sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide käes. Kõige olulisem neist on kehv linnaplaneerimine, mis on viinud linna ulatusliku laialivalgumiseni. Linna rohealade ja veekogude ning eelkõige parkide hulk ei ole suutnud sammu pidada elamuarenduse ja sisserändest tulenenud asustustiheduse kasvuga. Kuna parke peetakse järjest enam linnaruumi eluliselt tähtsaks osaks, mis on mitmes mõttes kasulikud (näiteks linnaelanike tervise, heaolu ja elukvaliteedi jaoks), siis on aeg see teema tõsisemalt käsile võtta. Kogu linna haarava parkide esindusliku valimi põhjal viidi läbi parkide jaotust puudutavate aspektide, kasutusmustrite, parkide kvaliteedi ja kasutajaeelistuste uuringud. Andmeid koguti linna- ja kohahindamise, kasutajavaatluste ja küsimustiku kaudu. Uuringust selgus, et parkide või teiste rohealade jaotumuses puudub järjepidevus ning selge seaduspära linna elamustruktuuride ja ka selle vahel, kas tegu on paremal või halvemal järjel linnaosaga. Samuti leiti, et linnaparkide kasutusmustrid ja nende suhe kvaliteediteguritega sõltuvad üksteisest ning toimivad koos, mistõttu peaksid kõik need kriteeriumid olema kooskõlas tulevaste kasutajate vajadustega. See tähendab, et kavandamisel peaks keskenduma kõige olulisematele kriteeriumitele, et parandada kohalike elanike elukvaliteeti. Uuringu tulemustest selgus ka see, et puhkamisvõimalused, ligipääsetavus ja kultuur on kolm olulist tegurit, mis annavad panuse külastajate rahulolusse kahte tüüpi parkide (ajalooliste ehk traditsiooniliste ja tänapäevaste) puhul. Tulemuste järgi eelistatakse tänapäevaseid parke traditsioonilistele. Üldine ülevaade olukorrast tõi ilmsiks ka mitu ruumikasutusõigluse ning eelkõige soolise võrdõiguslikkusega seotud probleemkohta – naistele on seatud teatud piirangud, mis ei luba neil parke meestega võrdselt kasutada. Seetõttu on soovitatav pöörata planeerimisel esmalt rohkem tähelepanu rohealade võrdsele kasutusõigusele. Samuti tuleb hoolikalt läbi mõelda inimeste vajadused Teherani parkides. Tulemused annavad suunised edasisteks uuringuteks, et mõista Teherani pargikasutajate vajadusi ja peaksid aitama pargiplaneerijatel määrata kindlaks tulevaste planeeringute prioriteedid.
Kirjeldus
A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal.
Märksõnad
dissertatsioonid, dissertations, Roheline Ülikool (töö toetab EMÜ Rohelise Ülikooli põhimõtteid), Green University (thesis is related to EMÜ Green University iniciative’s aims), linnaplaneerimine, pargid, linnarahvastik, elukvaliteet, sooline võrdõiguslikkus, Iraan, Teheran, urban planning, parks, urban population, quality of life, gender equality, Iran, Tehran