Prevalence of feline immunodeficiency virus and feline leukemia virus in shelter cats in Estonia and in Finland: retrospective survey from 2019-2023
Laen...
Kuupäev
2025
Kättesaadav alates
04.09.2025
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Feline leukemia virus (FeLV) and feline immunodeficiency virus (FIV) are infectious
diseases of felines. These retroviral diseases occur worldwide and cause immune suppression
in domestic and wild cats. These diseases are mainly transmitted via saliva when cats fight,
and therefore older intact male cats having access outdoors, are in higher risk for having these
infections. Diagnosis is mainly based on point-of-care (POC) tests taken from blood. There
is no effective vaccine available in Europe, but testing cats with higher risks is important for
detecting the FIV- or FeLV- positive cats. The aim of this study was to find out the prevalence
of FIV and FeLV in shelter cats in Estonia and in Finland with retrospective survey.
Information from 2296 FIV and FeLV tested cats from years 2019-2023 was received from
5 different animal welfare associations and animal shelter. 912 cats from Finland and 1384
cats from Estonia. The results from this study found out high prevalence of FIV (19.73%) in
Estonia (95% CI 17.66; 21.92), where 273 cats were tested positive. Prevalence of FIV in
Finland was (1.56%) where 14 cats were tested positive (95% CI 0.84; 2.56). Prevalence of
FeLV was 0.11% (95% CI 0.0; 0.61) in Finland (1/912) and 1.30% (95% CI 0.77; 2.05) in
Estonia (18/1384). Previous studies have given results with low prevalence of FIV in northern
Europe, therefore further studies with bigger population size and confirming the test result
with other test methods would be beneficial for finding out the real situation of these
transmissible diseases of cats in Estonia and in Finland.
Kasside leukeemiaviirus (FeLV) ja kasside immuunpuudulikkuse viirus (FIV) on kasside nakkushaigused. Need retroviirushaigused esinevad kogu maailmas ja põhjustavad kodukasside ja teistel kasslastel immuunsupressiooni. Mõlemad haigused levivad peamiselt sülje kaudu, eriti kakluste käigus, mistõttu on vanematel kastreerimata isastel kassidel, kellel on juurdepääs õue, nakatumise risk on suurem. Diagnoos põhineb peamiselt vereproovide testimisel kiirtestidega (POC). Euroopas ei ole saadaval tõhusat vaktsiini, kuid kõrgema riskiga kasside testimine on oluline FIV- või FeLV-positiivsete kasside tuvastamiseks. Käesoleva uuringu eesmärk oli välja selgitada FIV-i ja FeLV-i levimus varjupaigakasside seas Eestis ja Soomes retrospektiivse uuringu abil. Aastatel 2019–2023 koguti andmed 2296 testitud kassi kohta viielt erinevalt loomakaitseorganisatsioonilt ja loomade varjupaigalt — 912 kassi Soomest ja 1384 kassi Eestist. Uuringu tulemused näitasid kõrget FIV-i levimust (19,73%, 95% UV: 17,66; 21,92) Eestis, kus 273 kassi olid positiivsed. Soomes leiti FIV 14 kassil (1,56%, 95% UV: 0,84; 2,56). FeLV levimus Soome varjupaikade kassidel oli 0,11% (1/912, 95% UV 0,0; 0,61) ja 1.30% (95% UV: 0.77; 2.05) Eesti uuritud kassidest (18/1384) oli positiivsed. Varasemad uuringud on näidanud madalamat FIV-i levimust Põhja-Euroopas, mistõttu oleks edasised uuringud suurema valimimahu ja täiendavate (tulemust kinnitavate) testimeetoditega vajalikud, et saada täpsem ülevaade nende kasside nakkushaiguste tegelikust olukorrast.
Kasside leukeemiaviirus (FeLV) ja kasside immuunpuudulikkuse viirus (FIV) on kasside nakkushaigused. Need retroviirushaigused esinevad kogu maailmas ja põhjustavad kodukasside ja teistel kasslastel immuunsupressiooni. Mõlemad haigused levivad peamiselt sülje kaudu, eriti kakluste käigus, mistõttu on vanematel kastreerimata isastel kassidel, kellel on juurdepääs õue, nakatumise risk on suurem. Diagnoos põhineb peamiselt vereproovide testimisel kiirtestidega (POC). Euroopas ei ole saadaval tõhusat vaktsiini, kuid kõrgema riskiga kasside testimine on oluline FIV- või FeLV-positiivsete kasside tuvastamiseks. Käesoleva uuringu eesmärk oli välja selgitada FIV-i ja FeLV-i levimus varjupaigakasside seas Eestis ja Soomes retrospektiivse uuringu abil. Aastatel 2019–2023 koguti andmed 2296 testitud kassi kohta viielt erinevalt loomakaitseorganisatsioonilt ja loomade varjupaigalt — 912 kassi Soomest ja 1384 kassi Eestist. Uuringu tulemused näitasid kõrget FIV-i levimust (19,73%, 95% UV: 17,66; 21,92) Eestis, kus 273 kassi olid positiivsed. Soomes leiti FIV 14 kassil (1,56%, 95% UV: 0,84; 2,56). FeLV levimus Soome varjupaikade kassidel oli 0,11% (1/912, 95% UV 0,0; 0,61) ja 1.30% (95% UV: 0.77; 2.05) Eesti uuritud kassidest (18/1384) oli positiivsed. Varasemad uuringud on näidanud madalamat FIV-i levimust Põhja-Euroopas, mistõttu oleks edasised uuringud suurema valimimahu ja täiendavate (tulemust kinnitavate) testimeetoditega vajalikud, et saada täpsem ülevaade nende kasside nakkushaiguste tegelikust olukorrast.
Kirjeldus
Final Thesis
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, FIV, FeLV, prevalence, animal shelter, animal welfare association