Andmebaasi logo
 

Biota and Persistence of Retention Trees in Relation to the Characteristics of the Trees and Cut Areas

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2008

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Viimastel aastakümnetel pööratakse metsanduses majandusliku tasuvuse kõrval tähelepanu ka säästlikule majandamisele, lähtudes metsa teistest väärtustest, sealhulgas elustikulise mitmekesisuse säilitamisest. Üheks vastavaks rakenduseks on elavate ja surnud puude säilitamine lageraiel, millega püütakse jäljendada looduslike häiringute (metsapõlengud, tormikahjustused) käigus alles jäävaid puid. Säilitatavate puude looduskaitselised eesmärgid on: 1) aidata organismidel üle elada periood järgmise metsapõlvkonna tekkeni, 2) pakkuda spetsiifilisi elupaiku metsaliikidele järgmises metsapõlvkonnas ja häiringuliikidele raiesmikel, 3) suurendada liikide levimisvõimalusi maastikul. Raiel elustiku jaoks säilitatavate elusate puude kohta kasutatakse järgnevas terminit „säilikpuu“, mis ei ole küll kooskõlas Eesti õigusaktidega, kuid vastab mujal maailmas levinud terminoloogiale. Käesolev töö annab ülevaate senistest uurimustest säilikpuude eesmärkide kaupa ja neid mõjutavatest tunnustest, toob välja problemaatilised ja väheuuritud valdkonnad (I) ning täidab ilmnenud teadmistelünki originaaluuringutega (II–IV). Kokkuvõtteartiklis Euroopa ja Põhja-Ameerika 214 uurimusest säilikpuude mõju kohta elustikule (I) leiti valdkondade ebaühtlane kaetus: suurem osa pärineb Põhja-Ameerikast, enamus uurivad säilikpuude lühiajalist mõju ja levimisvõimaluste parandamist maastikul pole uuritud. Metaanalüüsis, kus võrreldi lageraie ja säilikpuudega raie mõju elustikule, ei leitud ühegi liigirühma arvukuse ega liigirikkuse vähenemist säilikpuude jätmise tõttu, kõige rohkem kasu puude jätmisest said linnud ja ektomükoriissed seened (I). Säilikpuude jätmine vähendas kokkuvõtteartiklis käsitletud uurimustest 72% juhtudel raie vahetut kahjulikku mõju elustikule. Säilikpuud suurendasid raiejärgset ellujäämust ektomükoriissetel seentel, epifüütsetel samblikel ja väikestel maapinnaloomadel, kõige vähem parandasid nad eluspüsimist sammaldel ja soontaimedel (I). Sama kinnitas ka uurimus II, kus säilikpuude epifüütsetest samblikest olid kaks aastat pärast raiet kahjustatud keskmiselt 2%, kuid sammaldest 60%. Peaaegu alati parandas säilikpuude jätmine häiringutega kohastunud putukate ja lindude elutingimusi raiesmikel ning uuenenud küpses metsas vanale metsale iseloomulikel liikidel (I). Elustiku säilitamise edukus sõltub olemasolevate uurimuste järgi alati säilikpuu liigist (I), ka uurimus II leidis, et haab (Populus tremula L.) ja saar (Fraxinus excelsior L.) säilitavad samblikke paremini kui teised puuliigid. Säilikpuude suurem hulk (tihedus) suurendab 65% varasema uurimuse järgi nende kasu elustikule (I), mis käesolevas töös leidis kinnitust kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide (aga mitte linnustiku üldarvukus ja -liigirikkuse) puhul (III). Puude ruumilise asetuse mõju pole nii selge, kuigi 50% varasematest uuringutest leidis, et see on elustikule oluline (I). Looduslikke häiringuid jäljendades peaks säilikpuude mõju elustikule sõltuma metsatüübist, mida peetaksegi oluliseks, kuid on vähe uuritud (I). Käesolev töö seda ei kinnitanud: kasvukohatüübi ja säilikpuude arvu koosmõju linnustiku arvukusele ja liigirikkusele ei leitud (III) ja sagedasema häiringurežiimiga kasvukohatüüpides ei säilinud üksikuna jäetud puud paremini (IV). Puude elumust mõjutasid eelkõige puu liik, diameeter, asend raiesmikul, puude tihedus ja avatus (IV). Paremini säilisid kõvalehtpuud(Fraxinus, Ulmus, Quercus, Acer), puud endiste ja praeguste metsaservade servas, suurema raiejärgse tihedusega raiesmikel ja vähem avatud maastikul. Pehmelehtpuudel (Tilia, Alnus, Salix) ja haabadel säilivad paremini suurema diameetriga, kaskedel (Betula spp.) väiksema diameetriga puud. Kuue raiejärgse aasta vältel hukkus raiesmikel kokku 35% puudest, kuid aja jooksul suremus vähenes. Prognoosi kohaselt oleks parima stsenaariumi järgi 100 aasta pärast alles 29% säilikpuudest, halvima järgi 9%. Antud töö põhjal soovitati edaspidiseks kindlale säilikpuude eesmärgile keskenduvaid uuringud just selleks eesmärgiks sobivate liigirühmade kohta. Uuringuid oleks vaja teha maastiku mastaabis ja pikaajalisemana(sealhulgas uude metsapõlve jõudnud säilikpuude kohta) ning võrrelda tuleks looduslikke häiringuid ja puude säilitamist. Praktikas tuleks säilikpuudeks valida kõige tuulekindlamad, arvestades puu liiki ja asendit raiesmikul ning maastikul, samuti kõige jämedamad, et suurendada nende väärtust elustikule. Säilikpuude hulka hektarile tuleks Eestis suurendada, et tagada piisav hulk puid elustiku jaoks nii praegu kui tulevikus.

Kirjeldus

Märksõnad

metsandus, metsakorraldus, raie, hooldusraie, puud (bot.), elustik, kasvukohad, metsakaitse, dissertatsioonid

Viide

Kollektsioonid