Andmebaasi logo
 

Elanike harjumused olmejäätmete liigiti kogumisel Eestis

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2012

Kättesaadav alates

ainult raamatukogus, only in library

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Vastavalt Eesti Vabariigi jäätmeseadusele, pidi alates 2005. aastast jäätmevedu olema korraldatud. Alates 2013 aasta 16. juulist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid üle 30 massi%. Uurimustöö eesmärk oli uurida, kuidas suhtuvad inimesed sorteerimisse ja mis on põhilised takistused jäätmete sorteerimisel. Töös kasutati nende eesmärkide saavutamiseks küsitluse meetodit. Inimeste arvamuste kaardistamiseks koostas käesoleva töö autor küsitluse ankeedi, mida levitati läbi erinevate interneti kanalite. Küsitluse vastustest selgub, et enamikule inimestest meeldib sorteerida ja sellega ollakse suures osas harjunud. Samas on teadlikkus korrektsest sorteerimisest tihtipeale puudulik. Jäätmekäitluse üldise arengu nimel poleks enamus nõus rohkem maksma ja inimestele tuleb rohkem selgitada, mida hetkel korraldatud jäätmevedu tagab ja mida nad paremini korraldatud jäätmeveoga võidaksid. Taaskasutuse sihtarvude saavutamiseks peaks esmajoones läbi viima teavituskampaaniad ja looma parema läbisaamine jäätmevedajate ja elanike vahel. Analoogseid jäätmekäitlusharjumusi käsitlevaid uuringuid varem tehtud ei olnud.
According to the Estonian Waste Act, the waste management should have been arranged by 2005. Amount of biodegradable waste should not exceed 30% of domestic waste mass stored in landfill by 16 July 2013. The goal of the study was to investigate how do people feel about waste sorting and what are the main obstacles. The main method to fullfill the goals was a questionaire. The author of this survey created an internet based questionnaire to map opinions of people, a link to questionnaire were distributed through various internet channels. The responses showed that most people like sorting waste, and are largely used to it. At the same time the knowledge of correct sorting is often lacking. The majority of the respondants would not be willing to pay more for overall development of waste management and people must be more informed what are the results of the present waste management and what would they gain from better organized waste management. In order to achieve the recycling targets one should primarily carry out information campaigns and create a better social understanding between waste handlers and waste producers. Similar studies on the habits of waste disposal had not been made in the past.

Kirjeldus

Märksõnad

olmejäätmed, inimeste harjumused, sorteerimine, küsitlus, bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid