Andmebaasi logo
 

Õlleraba koostise uurimine ühe Eesti väikeettevõtte näitel

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2021

Kättesaadav alates

04.09.2021

Autorid

Belskihh, Tatjana

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Õlleraba on peamine pruulimise jääkaine. Viimase aastakümne jooksul hakkati seda nimetama õllepruulimise väärtuslikuks kõrvalproduktiks, sest oma keemilise koostise poolest suudab õlleraba konkureerida mõne muu teraviljaga. Peamine valdkond, kus õlleraba kasutatakse, on loomakasvatus. Õlleraba on väärtuslik ja odav söödalisand. Tänu õlleraba sisaldusele söödas võtavad loomad kehakaalu kiiremini juurde, lehmade piimajõud kasvab, samuti paraneb ka liha kvaliteet. Viimasel ajal aga otsitakse võimalusi kasutada seda ka inimtoiduks. Hea keemilise koostise tõttu saab õlleraba kasutada jahutoodete, lihatoodete tootmiseks, rikastades seeläbi lõpptoote toiteväärtust. Käesoleva bakalaureusetöö ülesandeks oli kirjeldada lühidalt õlle tootmistehnoloogiat; uurida selle protsessi jooksul tekkiva õlleraba keemilist koostist; võrrelda õlleraba sarnaste toodetega, nagu nisujahu, oder ja granola ning kirjeldada ka õlleraba kasutusvõimalisi. Töö eesmärgiks oli uurida ühes Eesti väikeettevõttes tekkiva õlleraba keemiline koostis ning pakkuda välja, millised tegurid võivad mõjutada õlleraba koostisese näitajaid. Katsematerjalina kasutati ühe Eesti väikeettevõtte poolt saadud õlleraba. Sellest analüüsiti niiskusesildust (nii toor- kui ka kuivatutud õllerabas), valkude, rasva , süsivesikute ning mõnede mineraalainete sisaldust. Tulemused näitasid, et kuivatatud õlleraba niiskusesisaldus sõltub suurel määral kuivatusmeetodist. Keskmised õlleraba keemilised näitajad olid sarnased kirjanduses toodud andmetega. Õlleraba keemiline koostis sõltub konkreetse pruulikorra jaoks kasutatud linnaste vahekorrast. Süsivesikutesisaldus sõltub ka õlle valmistamise koostisosadest ja õlle tüübist. Katses leiti, et kõrgeim suhkrutesisaldus oli proovides, mis võeti pärast tumeda õlle valmistamist. Proovides, mille koostis sisaldas palju otra, valke oli rohkem kui teistes samasugustes proovides. Kõrgeim kiudainesisaldus oli õlleraba proovis, kus odrasisaldus oli 100%.
Brewer’s spent grain is the main brewing waste. Over the last decade, it has been described as a valuable by-product of brewing, because it can compete with other cereals based on its chemical composition. The main area where brewer’s spent grain is used is in livestock farming. Brewer’s spent grain is a valuable and inexpensive feed additive. If brewer’s spent grain has been added to animal feed then the animals gain weight faster, produce more milk and also, the quality of their meat improves. Recently, research has sought ways related to using brewer’s spent grain on human food products. Due to its good chemical composition, it could be used for the production of flour products and meat products, thus enriching the nutritional value of the final product. This thesis aimed to briefly describe the technology of beer-brewing; to study the chemical composition of the brewer’s spent grain formed during this process; compare the brewer’s spent grain with similar products such as wheat flour, barley and granola and also describe the possible uses of the brewer’s spent grain. The aim of the thesis was to study the chemical composition of brewer’s spent grain in one of Estonia’s small companies and to suggest which factors may affect the composition of the brewer’s spent grain. The brewer’s spent grain from one Estonian small company was used as a test material. The author analysed its moisture content (both raw and dried), protein, fat, carbohydrates and some minerals. The results showed that the moisture content of the dried brewer’s spent grain depends to a large extent on the drying method. The average chemical parameters of the brewer’s spent grain were similar to the data reported in the literature. The chemical composition of the brewer’s spent grain depends on the proportion of malt used for the particular brewing procedure. The carbohydrate content also depends on the ingredients of the beer and the type of beer. The experiment found that the highest sugar content was in the samples taken after the dark beer was made. Samples with a high barley content contained more proteins than other similar samples. The brewer’s spent grain had the highest fibre content where the barley content was 100%.

Kirjeldus

Bakalaureuse töö Toiduainete tehnoloogia õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, õlleraba, keemiline koostis, kasutamine, toidutehnoloogia, jäätmekäitlus, Roheline Ülikool (töö toetab EMÜ Rohelise Ülikooli põhimõtteid)

Viide

Kollektsioonid