Väike toompihlakaraamat
Laen...
Kuupäev
2022
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus
Abstrakt
Marjakultuurina kasvatatav lepalehine
toompihlakas (Amelanchier alnifolia)
on paljude jaoks veel suhteliselt tundmatu.
Teda võib vähesel määral kohata koduaedades
ja linnahaljastuses, kuid istandikke saagi
tootmise eesmärgil on hakatud rajama alles
viimasel ajal.
Toompihlaka nimi tekitab paljudes inimestes
veidike segadust, sest seda seostatakse automaatselt
pihlakaga ja ekslikult eeldatakse, et
see on hapu ja kibe. Tegelikult on toompihlaka
viljad aga imehea, magusa maitsega. Mõni
tunneb temas ka kerget mandlimaitset, mida
annavad tema seemned. Tema viljad valmivad
Eesti tingimustes kesksuvel, mistõttu konkureerib
ta tuntud marjadega: vaarika, karusmarja
ja sõstardega.
Lepalehise toompihlaka kasvatamise ja sordiaretustööga
tegeletakse kõige enam Kanadas,
seal nimetatakse teda saskatooniks. Sõna saskatoon
on pärit krii-indiaanlastelt, kes hindasid
toompihlaka vilju väga hea toitvuse ja
pikaajalise säilivuse tõttu. Kanadas kannab
nime Saskatoon ka üks linn.
Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute
keskuses on toompihlaka liike ja nende sorte
uurinud ja katsetanud varasemalt teadurid
Robert Piir, Koidu Kelt ja Kersti Kahu. Praegu
tegeleb sellega seal Mailis Vahenurm. Viimase
aastakümne jooksul on Eestisse toodud rida
uusi lepalehise toompihlaka sorte, mis erinevad
teatud määral senituntutest. Seetõttu on
oluline jätkuvalt tegeleda erinevate sortide
omaduste selgitamisega meie klimaatilistes
tingimustes. Kuid jätkuvalt on üks vanim ja
tuntuim lepalehise toompihlaka sort ’Thiessen’
parim nii oma saagikuselt kui vilja omadustelt.
Toompihlaka viljad on kõrge polüfenoolide
ja antotsüaanide sisaldusega, olles sellega tervislikkuse
poolest võrreldavad mustika, aroonia,
vaarika ja sõstardega. Toompihlaka viljad
sobivad sügavkülmutamiseks ja mahlade
tegemiseks. Põhja-Ameerikas, valmistatakse
temast eksklusiivseid veine. Viljadest tuleb
väga maitsev keedis, millel on õrn mandlimaitse.
Üks selle kultuuri paremaid omadusi on tema
märkimisväärne talve- ja külmakindlus, seda
nii taimedel endal kui ka õitel. Peale selle on
toompihlakas iseviljastuv ja tema hea saagi
saamiseks ei pea aeda istutama mitut erinevat
sorti. Toompihlakas on väga sobiv marjakultuur
maheviljeluse tingimustes kasvatamiseks,
kuna tal on väga vähe kahjustajaid. Kahjuks
maitseb ta ka lindudele, kes võivad kogu
saagi rüüstata.
Käesolevas raamatus antakse ülevaade toompihlakast,
tema erinevatest liikidest, sortidest,
kasvatamisest, tervislikest omadustest ja kasutamisviisidest.
Kirjeldus
Trükis on mõeldud nii põllumajandustootjale kui ka lihtsalt aiandushuvilistele, kes plaanivad
alustada toompihlaka kasvatamisega või juba tegelevad sellega.
Märksõnad
toompihlakas, marjakasvatus, sordid