Andmebaasi logo
 

Jäätmete kogumise optimeerimine tulemusliku jäätmekäitluse saavutamiseks

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2025

Kättesaadav alates

05.09.2025

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Riigi eesmärk on suurendada jäätmete ringlussevõttu. Seetõttu on Kliimaministeerium ette valmistanud jäätmereformi, millega soovitakse parandada jäätmete ringlussevõtu taset ning seada kohalikele omavalitsustele konkreetsed eesmärgid ning vahendid nende saavutamiseks. Töö eesmärk on kaasa aidata jäätmete lahus kogumise ja veo optimeerimiseks, mis omakorda võimaldaks suurendada jäätmete ringlussevõttu. Kirjanduse ülevaade toetab uurimisteemast põhjaliku ja laiaulatusliku ülevaate saamist ning aitab välja tuua Eesti jaoks uusi lahendusi jäätmete sortimiseks, kogumiseks ja veoks ning suuniseid elanike motiveerimiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. Töö käigus hinnati Jõgeva linna kortermajade konteinerite täituvust ning sorditi Torma prügilas Jõgeva segaolmejäätmeid. Selle eesmärk oli selgitada välja, kas praegune konteineripark on õige suuruse ja tühjendussagedusega ning tuvastada segaolmejäätmete koostis materjalide kaupa. Andmete visualiseerimiseks loodi abivahend nn joonlaud, mis võimaldab näitlikustada, kuidas jäätmete liigiti kogumine mõjutab majapidamise kulutusi või konteineri täituvust vastavalt lähteandmete muutmisele. Torma prügilas sorditud segaolmejäätmetes leidus märkimisväärses koguses materjale, näiteks 42% pakendit, 8% paberit ja 9% biojäätmeid, mis peaksid olema teistes konteinerites. Jõgeva kortermaja konteinerid ei olnud piisavalt täis, kuigi keskmine täituvus oli 70%. Seega peab vedu paremini optimeerima, kuna pooltühja konteineri äravedu tähendab, et elanik maksab tekkimata jäätmete eest. Keskmiselt tasuti vaadeldud perioodil tühjendamiskorra eest 26,76 eurot rohkem kui tegelikult ära viidavate segaolmejäätmete maht oleks olnud. Seetõttu on oluline, et kohalikud omavalitsused selgitaks ja nõustaks elanikke ja vedajad oma kliente ning optimeeritaks kogumissüsteemi, et vähendada liigiti kogumata jäänud jäätmete hulka. Kogumissüsteemi optimeerimisel tuleks edaspidigi uurida konteinerite täituvust, võtta kasutusele anduritega varustatud kogumiskonteinerid, anda tagasiside sortimise tulemuste kohta. Teiste riikide läbi proovitud nutikatest lahendustest jäid silma Rootsi lahendused: kärgkonteiner mitme sektsiooniga veokiga või tänaval ruumipuudust arvestades optiline sorteerimine „üks konteiner eri värvi kotid“. Nende lahenduste kasutuselevõtt ei piirdu aga ainult konteinerpargi või sortimisloogika muutmisega, vaid muutuma peaks ka autopark ning järelesortimistehnoloogia jäätmekäitlejate juures. Alustada tasuks ehk lihtsamast – mida rohkem segaolmejäätmetest välja sortida, seda väiksemaks peaks muutuma segaolmejäätmete konteiner.
The government´s objective is to increase waste recycling. Therefore, the Ministry of Climate has prepared a waste reform aimed at improving recycling rates and setting specific targets and measures for local authorities to achieve them. The objective of this work is to contribute to the optimisation of separate waste collection and transport, which in turn would enable higher recycling rates. The literature review will support the development of a thorough and comprehensive overview of the research topic and help to identify new solutions for waste sorting in Estonia, as well guidelines for motivating the public and raising awareness. In the course of the work, the capacity of containers in apartment buildings in the city of Jõgeva was assessed and mixed municipal waste from Jõgeva was sorted at Torma landfill. The aim was to find out whether the current container park is the right size and empty frequency and to identify the composition of mixed municipal waste by material. To visualise the data, a 'ruler' tool was created to illustrate how separate collection of waste affects household costs or container occupancy as the baseline data change. The mixed municipal waste sorted at the Torma landfill contained a significant amount of materials, such as 42% packaging, 8% paper, and 9% bio-waste, which should have been in ohter containers. The containers at the apartement building in Jõgeva were not full enough, although the average fill rate was 70%. Therefore, transport needs to be better optimized, as the collection of half-empty containers means that residents are paying for waste not generated. On average, during the reviewed periood, €26.76 more was paid per emptying operation than the actual volume of mixed municipal waste collected. It is therefore important for local authorities to raise awareness advise residents, and work with waste haulers to optimize the collection system in order to reduce the amount of waste that is not separately collected. The optimization of collection system should continue to focus on monitoring container fullness, implementing sensor-equipped collection containers, and providing feedback on sorting results. Among the smart solutions tested in other countries, the Swedish solutions stood out: a honeycomb container with a multi-section truck, or optical sorting on the street with "one container, bags of different colors", taking into account space limitations. However, the introduction of these solutions should not limited to changing the container fleet or sorting logic, but should also involve changes to the trucks and post-sorting technology at waste handlers. It might be best to start with the simpler approach – the more mixed waste that is sorted out, the smaller the mixed waste container should become.

Kirjeldus

Magistritöö Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekaval

Märksõnad

magistritööd, kogumissüsteemi ümberkorraldamine, jäätmejoonlaud, nutikad lahendused

Viide

Kollektsioonid