Dynamics of Living and Dead Woody Biomass in Forest Ecosystem After Windthrow
Laen...
Failid
Kuupäev
2009
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Tugevad tuuled mõjutavad oluliselt meie metsade dünaamikat.
Tormikahjustuste osakaal on aastate lõikes üha enam tõusnud, seega
on antud teema muutunud aktuaalseks ja vajadus süvendatud uuringute
järele kasvab, eriti pidades silmas kliimamuutuste võimalikku kasvavat
mõju. Häiringujärgselt tekkiv lagunev, surnud puit, on tähtis komponent
metsaökosüsteemides, olles tihedalt seotud loodusliku mitmekesisuse ja
erinevate ökosüsteemisiseste protsessidega. Lagunev puit ökosüsteemis
kujutab endast pikaajalist orgaanilise aine ja toiteainete ressurssi, elukohta
mitmetele organismidele ja lõpuks on see väga oluline komponent
metsamuldade koostises.
Majanduslikult on vajalik langetada otsused, milliseid metsanduslikke
võtteid kasutada kahjustatud aladel vahetult peale tormikahjustust. Antud
otsustest sõltub edaspidine majandusskeem ja kogu uue metsapõlvkonna
areng. Majandustegevuse planeerimisel tuleb lähtuda mitte ainult vahetust
kahjustusejärgsest olukorrast vaid ka pikemast arenguperspektiivist ning
nii tormi kui teiste häiringute kordumise võimalusest.
Tormimurru koristamine ja uue metsapõlve istutamine on olnud
pikaajaline praktika, mis suurel määral võimaldab tulundusmetsadest
saadava puidukoguse maksimeerimist. Pidades silmas teisi eesmärke, eriti
metsade looduslikkuse mitmekesisuse suurendamist väärivad igakülgset
uurimist ka alternatiivsed majandusvõtted.
Käesoleva töö aluseks on unikaalne uurimisandmestik tormikahjustatud
metsa püsikatsealadelt. Variantidena vaadeldakse erinevate metsanduslike
meetoditega majandatud alasid, kaasa arvatud olukorda, kus tormimurdu
ei koristata. Töö annab ülevaate tormialadel häiringujärgselt elus ja surnud
puidu biomassi dünaamikas aset leidvatest muutustest. Töö koosneb viiest
originaaluuringust (I-V).
Erineva intensiivsusega häiringud põhjustavad puistus erinevaid muutusi.
Tugevad tormid võivad hävitada kogu puistu, samas nõrgemad tuuled
võivad põhjustada ainult mõne üksiku puu surma. Esmase häiringu üle elanud puude saatus võib olla väga erinev. Nad kas: 1) jätkavad kui
elujõulised ja terved puud; 2) on saanud kahjustada, kuid taastuvad;
3) Surevad ja mõne aja möödudes langevad maapinnale, kuna nad said
niivõrd tõsiselt kahjustada esmase häiringu poolt, või põhjustab nende
suremise esmasele häiringule järgnev häiring (tormikahjustusele järgneb
kindlasti üraskikahjustus) (II).
Hukkunud puistu puitmaterjal jagatakse tavaliselt kaheks osaks: seisvad
surnud puud/tüükad ja lamav/toetuv puitmaterjal, mis omakorda mõjutab
oluliselt seda kuidas ja kui kiiresti leiavad lagunemiseprotsessid puidus
aset. Lamav (maapinnale lähemal või kontaktis olev) puitmaterjal laguneb
oluliselt kiiremini kui toetuv või seisev materjal. Täiestikahjustatud alal
(kõik puud hukkunud häiringu tõttu) olev materjal laguneb kiiremini kui
osaliselt kahjustatud alal (pooled puud puistus kahjustatud/hukkunud)
olev puitmaterjal (III).
Kui võrdleme majandatud metsa ja loodusliku metsas (majandustegevust
pole toimunud juba aastakümneid) ilmneb, et lagupuidu kogused
majandatavas metsas on oluliselt madalamad kui looduslikus metsas (I), seda
eelkõige seetõttu, et majandatavas metsas eemaldatakse jämedamõõtmeline
materjal majandustegevuse käigus.
Lagunevat, surnud puitu, ja sinna kogunenud toiteainete aeglast vabanemist
loetakse üheks väga oluliseks stabiliseerivaks faktoriks häiringujärgselt.
Toiteainete säilitamine ja pikaajaline vabanemine lagupuidust on väga
oluline uue puistu tekkele (uuendusele). Käesolevaks ajaks, kus häiringust
on möödunud veidi üle viie aasta, ei ole toiteainete sisaldus lagupuidus veel
oluliselt muutunud (V) ja lagupuidus olevad toiteained pole uuendust ja
selle kasvu mõjutanud.
Uuenduse seisukohalt uuenevad kõige paremini tormijärgselt koristatud
alad, kus puitmaterjali ülestöötamisega paljastati mineraalmaad väga
suures ulatuses ja kus pioneerpuuliigid said kiirelt kasvama hakata.
Osaliselt- ja täiestikahjustatud alad uuenevad tunduvalt aeglasemalt, kuid
sealne puistustruktuuri ebaühtlane areng loob metsaökosüsteemi, mis tänu
oma erivanuselisusele ja liigirikkusele on uutele häiringutele vastupidavam
(IV).
Kirjeldus
Märksõnad
metsakahjustused, tormikahjustused, metsaökosüsteemid, puit, biolagunemine, biomass, dissertatsioonid