Optimaalse kaudse kulu määra välja töötamine LEADER kohalikuks arenguks : rakendamiseks uuel programmperioodil (2014−2020)
Laen...
Kuupäev
2015
Kättesaadav alates
Autorid
Prants, Jaana
Mõtte, Mati
Aro, Kersti
Aro, Kersti (koostaja)
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Eesti maaelu arengukava 2007−2013 (MAK 2007−2013) perioodil rakendati LEADER meedet kolme alameetme kaudu: (1) kohalike arengustrateegiate koostamine, (2) kohalike arengustrateegiate rakendamine ja (3) kohalike tegevusgruppide (tegevusgrupp) juhtimine, oskuste omandamine ja piirkonna elavdamine. Viimane alameede andis tegevusgruppidele võimaluse saada toetust kohaliku arengustrateegia täiendamiseks, strateegia meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks, piirkonna elavdamiseks ning tegevusgruppide arendamiseks. Toetust said 26 tegevusgruppi, kelle tegutsemispiirkonnad katsid 99% Eesti maapiirkonnast. MAK 2007−2013 perioodil oli LEADER meetme eelarve 85,8 mln eurot. LEADER meetme määruse 1 järgi anti tegevustoetust tegevusgrupi kohta kuni 20% strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarvest. Seisuga 31.12.2014 oli tegevusgruppidele määratud 16,2 mln euro ulatuses tegevusgrupi toetust, mis moodustas 18% LEADER meetme eelarvest. Tegevusgruppide tegevus-ja piirkonna elavdamise kuludokumentide rohkus kasvatas oluliselt nii tegevusgruppide kui ka Põllumajanduse ja Informatsiooni Ameti (PRIA) halduskoormust. Jagades tegevusgrupi ülalpidamiskulud otsesteks ja kaudseteks kuludeks, võib Eesti maaelu arengukava 2014−2020 (MAK 2014−2020) perioodil kaudsete kulude hüvitamiseks kasutada kulude lihtsustatud hüvitamisviisi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 (d) ja artikli 68 lõike 1 alusel rakendatakse tegevusgrupi toetuse kaudsete abikõlblike kulude hüvitamiseks kindla protsendilist ehk kindlamääralist (i k flat rate) rahastamist. Uuringu eesmärk oli analüüsida MAK 2007−2013 perioodil LEADER meetme raames toetust saanud 26 tegevusgrupi tegevuskulusid ning jaotada need otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Analüüsi tulemusel saab välja töötada optimaalse kaudsete kulude määra, mida uuel programmperioodil meetme LEADER kohalikuks arenguks raames rakendada. Võimalikud ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamise metoodikad on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) puhul kindel määr kuni 15% otsestest rahastamiskõlblikest personalikuludest, kindel määr kuni 25% rahastamiskõlblikest personalikuludest või kindel määr kuni 25% otsestest rahastamiskõlblikest kuludest. Kindla määra kehtestamise otsustab rakendusasutus (Põllumajandusministeerium), sätestades selle toetuse andmise tingimuste õigusaktis nii rakendamise metoodika, kui ka kaudsete kulude loetelu, mida kindla määra alusel hüvitatakse. Analüüsil kasutati perioodil 01.01.2011−30.06.2014 PRIA poolt tegevusgruppidele tegevustoetuse väljamaksetekohta käivat infot. Andmed saadi PRIAst seisuga 16.12.2014. Andmebaas sisaldas 25539 kulurida. Personalikulude täpsemaks jaotamiseks otsesteks ja kaudseteks kuludeks paluti abi tegevusgruppidelt (andmete kogumine toimus perioodil 15.01.−30.01.2015) ning lisaks koguti PRIAs asuvatest tegevusgruppide toimikutes asuvatest töölepingutest infot töötajate ametinimetuste ja töökoormuste kohta (andmete kogumine toimus perioodil 06.02.−11.02.2015). Andmete analüüsil kasutati kirjeldavat statistikat. Analüüsi tulemused esitati kululiikide lõikes ning peamised kululiigid (otsesed personali-ja muud otsesed kulud ning kaudsed administreerimise kulud ja üldkulud) 26 kohaliku tegevusgrupi, teenuse või muude tööde PRIA poolt välja makstud aastate ning tegevuste lõikes, mis puudutasid uuringuid, teavitustegevusi, koolitusi tegevusgrupi töötajatele, edendustegevusi ja muid tegevusi. Aruanne valmis 2015. aasta aprillis. Aruanne valmis Eesti Maaülikooli maamajanduse uuringute osakonna töötajate Jaana Prants, Matti Mõtte ja Kersti Aro ühistööna. Aruande põhikoostaja oli Kersti Aro.
Kirjeldus
Täistekst
Märksõnad
LEADER (programm), toetused, tegevuskulud, uuringute aruanded, kuluarvestus, Eesti