Membrane Engine: development and experimental validation of an elastic combustion chamber concept
Laen...
Kuupäev
2026
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Estonian University of Life Sciences
Abstrakt
ABSTRACT. Most of today’s transportation relies on internal combustion engines whose basic design has remained largely unchanged for more than a century. At the same time, there is an increasing need to reduce both energy consumption and environmental impact. This doctoral thesis investigates a novel engine concept in which the conventional piston is replaced by an elastic membrane.
The membrane engine operates using a flexible membrane that deforms in response to pressure changes inside the cylinder. This approach has the potential to reduce friction and mechanical losses, which are among the main factors limiting the efficiency of conventional piston engines. The membrane can also store part of the combustion energy as elastic deformation and release it later, supporting the engine cycle. In addition, the membrane forms a sealed combustion chamber, creating opportunities for implementing unconventional technologies that could improve the efficiency of internal combustion engines.
As part of the research, a membrane engine prototype was designed, built, and experimentally tested under both non-combustion and firing conditions. A simplified mathematical model was also developed to describe pressure-induced changes in the volume of the elastic combustion chamber. To evaluate the potential advantages of the concept, the prototype was built using a conventional piston engine platform, allowing direct comparison between the original engine and the membrane-based version. The results demonstrated that the membrane engine can perform a conventional four-stroke engine cycle and may achieve lower energy losses and, under certain conditions, higher efficiency.
However, the study also showed that the current prototype is not yet suitable for practical applications. The main limitations arise from the materials used and from the fact that the engine was built by modifying an existing piston engine. A more accurate assessment of the technology will require a purpose-built membrane engine specifically designed for this operating principle.
Overall, the dissertation demonstrates that replacing a piston with an elastic membrane is a technically feasible and functional concept. Further development will depend on advances in materials technology, optimisation of the engine design, and additional testing using a new generation of membrane engine prototypes.
LÜHIKOKKUVÕTE. Tänapäeval põhineb suurem osa maailma transpordist sisepõlemismootoritel, mille põhikonstruktsioon on püsinud üle saja aasta peaaegu muutumatuna. Samal ajal suureneb vajadus vähendada mootorite energiakulu ja keskkonnamõju. Doktoritöös uuriti uudset lahendust, milles tavapärane kolb on asendatud elastse membraaniga. Membraanmootori tööpõhimõte põhineb painduval membraan, mis liigub silindris ja deformeerub rõhu muutumisel. Selline lahendus võimaldab vähendada hõõrdumist ja mehaanilisi kadusid, mis on kolbmootorite puhul ühed peamised kasuteguri piirajad. Lisaks suudab membraan salvestada osa energiast elastse deformatsioonina ja vabastada see hiljem, toetades seeläbi mootori tööprotsessi. Membraan moodustab ühtlasi põlemiskambris suletud ruumi, mis loob eeldused seni vähelevinud tehnoloogiate rakendamiseks sisepõlemismootorite kasuteguri suurendamisel. Doktoritöö käigus projekteeriti ja ehitati membraanmootori prototüüp ning seda katsetati nii põlemiseta tingimustes kui ka reaalses töörežiimis. Lisaks töötati välja lihtsustatud matemaatiline mudel elastse põlemiskambri mahu muutumise kirjeldamiseks rõhu toimel. Membraanmootori võimalike eeliste hindamiseks ehitati prototüüp kolbmootori baasil ning katsed viidi läbi nii prototüübi kui ka muutmata mootoriga. Tulemused näitasid, et membraanmootor suudab töötada tavapärase sisepõlemismootori neljataktilisele töötsüklile kohaselt ning võib saavutada väiksema energiakao ja mõnel juhul suurema kasuteguri. Samas ilmnes, et praegune prototüüp ei ole veel praktiliseks kasutamiseks sobiv. Peamised piirangud tulenevad kasutatud materjalidest ning asjaolust, et mootor ehitati olemasoleva kolbmootori baasil. Tehnoloogia täpsemaks hindamiseks ja edasiarendamiseks on vaja täiesti uut, spetsiaalselt membraanmootorina projekteeritud seadet. Kokkuvõttes näitab doktoritöö, et membraani kasutamine kolvi asemel on vähemalt põhimõttelisel tasemel teostatav ja toimiv lahendus. Selle edasine arendamine sõltub materjalitehnoloogia arengust, konstruktsiooni optimeerimisest ning täiendavate katsete läbiviimisest uue mootoriprototüübiga.
LÜHIKOKKUVÕTE. Tänapäeval põhineb suurem osa maailma transpordist sisepõlemismootoritel, mille põhikonstruktsioon on püsinud üle saja aasta peaaegu muutumatuna. Samal ajal suureneb vajadus vähendada mootorite energiakulu ja keskkonnamõju. Doktoritöös uuriti uudset lahendust, milles tavapärane kolb on asendatud elastse membraaniga. Membraanmootori tööpõhimõte põhineb painduval membraan, mis liigub silindris ja deformeerub rõhu muutumisel. Selline lahendus võimaldab vähendada hõõrdumist ja mehaanilisi kadusid, mis on kolbmootorite puhul ühed peamised kasuteguri piirajad. Lisaks suudab membraan salvestada osa energiast elastse deformatsioonina ja vabastada see hiljem, toetades seeläbi mootori tööprotsessi. Membraan moodustab ühtlasi põlemiskambris suletud ruumi, mis loob eeldused seni vähelevinud tehnoloogiate rakendamiseks sisepõlemismootorite kasuteguri suurendamisel. Doktoritöö käigus projekteeriti ja ehitati membraanmootori prototüüp ning seda katsetati nii põlemiseta tingimustes kui ka reaalses töörežiimis. Lisaks töötati välja lihtsustatud matemaatiline mudel elastse põlemiskambri mahu muutumise kirjeldamiseks rõhu toimel. Membraanmootori võimalike eeliste hindamiseks ehitati prototüüp kolbmootori baasil ning katsed viidi läbi nii prototüübi kui ka muutmata mootoriga. Tulemused näitasid, et membraanmootor suudab töötada tavapärase sisepõlemismootori neljataktilisele töötsüklile kohaselt ning võib saavutada väiksema energiakao ja mõnel juhul suurema kasuteguri. Samas ilmnes, et praegune prototüüp ei ole veel praktiliseks kasutamiseks sobiv. Peamised piirangud tulenevad kasutatud materjalidest ning asjaolust, et mootor ehitati olemasoleva kolbmootori baasil. Tehnoloogia täpsemaks hindamiseks ja edasiarendamiseks on vaja täiesti uut, spetsiaalselt membraanmootorina projekteeritud seadet. Kokkuvõttes näitab doktoritöö, et membraani kasutamine kolvi asemel on vähemalt põhimõttelisel tasemel teostatav ja toimiv lahendus. Selle edasine arendamine sõltub materjalitehnoloogia arengust, konstruktsiooni optimeerimisest ning täiendavate katsete läbiviimisest uue mootoriprototüübiga.
Kirjeldus
Doctoral Thesis in Engineering Sciences.
Doktoritöö tehnikateaduse erialal.
Doktoritöö tehnikateaduse erialal.
Märksõnad
membrane engine, internal combustion engine, elastic combustion chamber, experimental validation, dissertations
