Loomade heaolu : õpik kõrgkoolidele
Laen...
Kuupäev
2018
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Kui ma 1993. aasta jaanuaris esimest korda Eestisse tulin ja rääkisin toona peamiselt
piimalehmade heaolust, siis leiti, et see teema ei vääri tähelepanu. Inimesed
ütlesid mulle, et see on küll kena mõte, kuid mitte eriti konkreetne ja pärsiks
kõigele lisaks põllumajandustegevuse kasumlikkust. Mäletan, et aretusühistu
juht kutsus mind kõrvale ja ütles: „David, see kõik on väga kena, kuid meie
maal püsib põllumajandussektor vaevu elus, meil ei ole rahalisi vahendeid loomade
heaolu pärast muretsemiseks.“ Minu vastulause, et põllumajandusloomade
heaoluga arvestamine ei pea ilmtingimata kasumlikkust vähendama, kõlas selles
kontekstis üsna haledalt. Tollest ajast saadik on palju muutunud ja ajal, kui ma
seda kõike siin kirjutan (jaanuarikuus 2018), ilmus Kanada teadlase Marianne
Villettaz Robichaud’ ja tema kolleegide aruanne, milles näidati, et parimate heaolunäitajatega
piimafarmid pole vähem tootlikud ega vähem kasumlikud. Paljud
meie farmerid on nüüdsel ajal huvitatud nii oma loomade heaolu hindamisest kui
ka parandamisest. Osalt on see muidugi õiguslike meetmete ja kontrolli teene,
kuid samas on kasvanud veendumus, et meie hoole all olevate loomade heaolu
parandamine on tähtis. Veterinaaria ja loomakasvatuse õppekavad peavad nüüd
kaasama loomade heaolu õppe ning igaüks, kes soovib töötada loomadega ükskõik
millises Euroopa nurgas, peab näitama, et tal on baasteadmised loomade heaolu
kohta. See nõue hõlmab nii loomakasvatajaid, lihunikke ja loomaaia töötajaid kui
ka laboris katseloomadega eksperimenteerijaid.
Töötades Eesti Maaülikooli tudengitega ja külastades Eesti koole, selgub, et
noored inimesed peavad loomade heaolu tähtsaks. Praegused noored on meie
tulevik. Sageli öeldakse, et kuivõrd tavainimestel ei ole loomapidamise kohta
eriti palju teadmisi, on ootused loomade heaolu saavutamiseks ebarealistlikud.
See raamat käsitleb mainitud teemasid – arutletakse spetsiifiliste probleemide ja
loomade hooldamise praktika hetkeseisu üle.
1990. aastate algusest saadik on ka minu enda huvidering laienenud. See hõlmab
nüüd eetikat ning peale põllumajandusloomade ka laboriloomade, lemmikloomade,
metsloomade ning spordis ja meelelahutuses kasutatavate loomade
heaolu. Ka käesolev raamat käsitleb loomade heaolu väga erinevas kontekstis,
sealhulgas kalade heaolu, mille üle olen eriti rõõmus, sest viimatinimetatu on tihtipeale
heaolu käsitlevates raamatutes kõrvale jäetud. Samuti lisasime peatüki Eestis
6 I Loomade heaolu
kehtivast loomade heaolu valdkonna seadusandlusest. Seadusandlus on jällegi
ala, mida kiputakse välja jätma. Raamat on esimene omataoline eesti keeles, see
tutvustab meile loomade kasutamise maailma eestlase vaatenurgast. Koostasime
ja kirjutasime raamatu, mis on sama hästi huvitav nii tavalisele lugejale kui ka
kasutatav õpikuna koolides ja ülikoolides.
Eessõna alguses kirjutasin, et ajad on 1993. aastast saadik muutunud. Kõigele
vaatamata kohtame siiski nii Eestis kui ka mujal neid, kes põllumajanduses ja
muudes loomadega seotud valdkondades töötades leiavad, et loomade heaolu
arvestamine pärsib kasumlikkust. Raamatu kaasautorid, toimetajad, toetajad ja
ma ise loodame, et see raamat aitab meil ühiskonnana paremini arvesse võtta
meie hoole all olevate loomade vajadusi ning näidata nende suhtes üles suuremat
lugupidamist.
David Arney, PhD
Eesti Maaülikooli
loomade heaolu professor
Kirjeldus
Kõrgkooliõpik
Märksõnad
loomade heaolu, kõrgkooliõpikud, loomad, põllumajandusloomad, lemmikloomad, katseloomad, tsirkuseloomad, kalad, heaolu, loomakaitse, loomaõigused, õigusaktid, keskkonnaeetika, inimese-looma suhe, ulukid