Andmebaasi logo
 

Hüdromelioratsiooni mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) radiaalsele juurdekasvule sõltuvalt kuivenduskraavi kaugusest

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2014

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Metsahüdromelioratsiooni tulemusi on kirjeldatud mitmetes varem ilmunud uurimustöödes, kuid enamik nendest põhineb siiski sellistel andmetel, mille ajaline eraldusvõime ei ole kõrge. Töö eesmärgiks oli uurida kuivendusjärgseid muutusi puude radiaalse juurdekasvu dünaamikas. Dendrokronoloogiliste meetoditega uuriti puursüdamikest (võetud hariliku männi mudelpuudest, kraavist 150–300 meetri kaugusel) mõõdetud aastarõngaste laiuste varieeruvust perioodil 1776–2013. Töö tulemusena selgus, et Kanajalasoo kuivendustööd algasid vähemalt 10 aastat varem, kui seni on kirjanduses nimetatud. Uuritud ala piires ei olnud puude radiaalse juurdekasvu dünaamikas täheldatud otsest seost kaugusega kuivenduskraavist, mis võib olla tingitud nii uuringuala paigutamisest ümbritsevas maastikus kui ka suhteliselt tagasihoidlikest melioratsioonitööde tulemustest valitud kaugustes kraavist. Üldistuste tegemiseks on vaja uuringut edaspidi laiendada ning kasutada kraaviäärsete mudelpuude andmeid. Saadud andmestik sisaldab endas mitte ainult kuivendustöödega põhjustatud muutusi, vaid ka informatsiooni möödunud kliima kohta. See võib leida kasutust näiteks kasvutrendide rekonstrueerimisel ja modelleerimisel või ka kuivenduse positiivse keskkonnamõju hindamisel.
Results of forest drainage activities are described in a number of earlier published studies, however most of them are based on data, which temporal resolution is not very high. The aim of the current study was to evaluate post-drainage changes in radial growth dynamics of the trees. Tree-ring width variations (measured from increment cores, that were taken from the sample Scots pine trees, distance from the drainage ditch of which varied within 150-300 meters) in the period 1776-2013 were analysed using dendrochronological methods. The study showed that drainage of Kanajalasoo bog had started at least 10 years earlier than was previously mentioned in the literature. Dependence of the dynamics of radial increment of trees on the distance from drainage ditch was not observed within the study area, this could be due to sample plots location in the surrounding landscape as well as relatively modest postdrainage growth release at selected distances from the ditch. The study needs to be expanded by using data of sample trees that are closer to the drainage ditch in order to suggest any generalizations. The resultant dataset contains not only drainage-induced variations, but also the information on the past climate. It can be used, for example, in growth-trends modeling and reconstruction or in assessments of positive environmental impact of the drainage activities.

Kirjeldus

Märksõnad

bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid