Andmebaasi logo
 

Raskmetallide akumulatsioon söögiseentes harilik kivipuravik (Boletus edulis), harilik kukeseen (Cantharellus cibarius), arušampinjon (Agaricus campestris) ja suur sirmik (Macrolepiota procera)

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2017

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Seentel on looduses, sealhulgas metsaökosüsteemides oluline roll. Saprotroofid orgaanilise aine lagundajatena ja puudega sümbioosis olevad mükoriisaseened on asendamatud metsaökosüsteemide aineringes. Seened on olulised ka inimeste elus. Looduses kasvavaid söögiseeni on kogutud ja kasutatud tuhandeid aastaid ning nende korjamine ja tarbimine toiduna on populaarne paljudes riikides, sealhulgas Eestis. Uuringud on näidanud, et seened suudavad omastada ja akumuleerida väga kõrgel tasemel raskmetalli ühendeid, sealhulgas inimesele toksilisi metalliühendeid, mis tulenevad keskkonnasaastest. Töös uuritakse nelja söögiseene: harilik kukeseen (Cantharellus cibarius), harilik kivipuravik (Boletus edulis), arušampinjon (Agaricus campestris), suur sirmik (Macrolepiota procera) näitel raskmetallide elavhõbeda (Hg), kaadmiumi (Cd), plii (Pb) ja arseeni (As) akumuleerumist seente viljakehades. Töö on kirjandusepõhine, kasutatud on Euroopa erinevate riikide teadusartikleid, mis on avaldatud aastatel 2000-2016. Erinevate riikide teadusartiklite andmeid võrreldes selgus, et töös käsitletud saprotroofsete seente viljakehad on üldjuhul paremad raskmetallide akumulaatorid kui mükoriisaseente viljakehad. Erandlikuks osutus harilik kivipuravik, mille viljakehade metallikontsentratsioon võib isegi vähese saastusega alal olla sama kõrge kui saprotroofsel seenel. Kõige madalamad raskmetallide kontsentratsioonid esinesid hariliku kukeseene viljakehades. Kasvades väga suure saastekoormusega alal, võib ka selle seene viljakehas metallikontsentratsioon olla 20 korda suurem kui saastamata alal kasvanud seenel. Üldjuhul on seente kübaras, eriti eoslavas, metallikontsentratsioonid kõrgemad kui seente jalas. Saastekoormusega aladel kasvavad söögiseened võivad viljakehadesse akumuleerida raskmetalle sellises kontsentratsioonis, mis võib nende tarbimisel kujutada ohtu inimese tervisele.
Fungi form an exceptionally diverse group of organisms, which are ubiquitous in nature and play an important role in forest ecosystems. They are directly involved in recycling energy and nutrients and they affect plant communities through mycorrhizal symbiosis. Mushrooms have been long known to accumulate high concentrations of metallic elements, including toxic metallic compounds from environmental pollution. The work explores accumulation of mercury, cadmium, lead and arsenic in the sporocarps of four edible mushroom Boletus edulis, Cantharellus cibarius, Agaricus campestris and Macrolepiota procera. This work is based on research papers from different European countries in the years 2000-2017. This work demontrated that accumulation of heavy metals in wild edible mushrooms differs, being affected by fungal species of different ecology and habitat pollution levels. Metal contents in saprophytic fungi are generally higher in comparison with mycorrhizal. Boletus edulis proved to be an exception in this, it accumulated heavy metals at very high levels. The lowest heavy metal concentrations were in Cantharellus cibarius, but when it grows in high pollution areas, concentrations of heavy metals could be an average of twenty times higher than in the uncontaminated areas. Generally, the heavy metal concentrations in all mushroom species was higher in the cap than stipe. The content of metallic elements in many mushroom species is considerably high, especially if they are growing heavily polluted areas and their consumption may pose a risk to human health.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Loodusvarade kasutamise ja kaitse õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, elavhõbe, kaadmium, plii, arseen, söögiseened, raskemetallid

Viide

Kollektsioonid