The analysis of bacterial isolates in rabbits in the Estonian University of Life Sciences Small Animal Clinic in 2018-2024
Laen...
Kuupäev
2026
Kättesaadavus
03.09.2026
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Antimicrobial resistance (AMR) is a growing global health concern in veterinary medicine, and there is a need for clinical data on antimicrobial resistance patterns, specifically in pet rabbits in Estonia. This retrospective descriptive study aimed to analyse bacterial isolates from pet rabbits presented to the Estonian University of Life Sciences Small Animal Clinic between 2018 and 2024, and to describe their antimicrobial susceptibility profiles to guide more precise treatment options. A total of 64 clinical cases and 96 individual samples were collected and analysed. Samples were cultured, and antimicrobial susceptibility testing was performed in the laboratory by using a disk diffusion method with a panel of 14 antibiotics. In this study, Staphylococcus spp. was the most frequently isolated bacterial group, present across all 10 anatomical sample sites, dominantly in ear canal, abscesses and wounds. Escherichia coli was the second most frequently isolated group, dominantly found in rectal and faecal samples. The third most isolated group was Pseudomonas spp. especially from nasal samples. Among the tested antibiotics, doxycycline, enrofloxacin, and sulfamethoxazole/trimethoprim showed the highest sensitivity rates. Multidrug resistance was detected in 28.3% of culture-positive isolates, highlighting a concerning trend and potential public health risk due to zoonotic transmission between rabbits and their owners. Routine antimicrobial susceptibility testing is recommended before initiating antibiotic treatment in rabbits.
Antimikroobne resistentsus (AMR) on kasvav ülemaailmne terviseprobleem veterinaarmeditsiinis ning Eestis on vajadus kliiniliste andmete järele lemmikküülikute antimikroobse resistentsuse mustrite kohta. Käesoleva retrospektiivse kirjeldava uuringu eesmärk oli analüüsida Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikusse aastatel 2018–2024 toodud lemmikküülikutelt eraldatud bakteriaalseid isolaate ning kirjeldada nende antimikroobse tundlikkuse profiile täpsemate ravivõimaluste suunamiseks. Kokku koguti ja analüüsiti 64 kliinilist juhtu ja 96 üksikproovi. Proove kultiveeriti ning antimikroobse tundlikkuse testimine viidi laboris läbi ketta difusiooni meetodil, kasutades 14 antibiootikumist koosnevat paneeli. Selles uuringus oli Staphylococcus spp. kõige sagedamini isoleeritud bakterirühm, esinedes kõigis 10 anatoomilises proovivõtukohas, valdavalt kõrvakäigus, abstsessides ja haavades. Escherichia coli oli teine sagedamini isoleeritud rühm, leitud valdavalt rektaal- ja fekaalproovidest. Kolmas sagedamini isoleeritud rühm oli Pseudomonas spp., eriti ninaneelu proovidest. Testitud antibiootikumide hulgas näitasid kõrgeimat tundlikkust doksütsükliin, enrofloksatsiin ja sulfamethaksoli/trimetoprim. Multiresistentsust tuvastati 28.3% kultuuripositiivsetest isolaatidest, mis on murettekitav ning kujutab endast potentsiaalset rahvatervise riski küülikute ja nende omanike vahelise zoonootilise ülekande tõttu. Enne küülikute antibiootikumravi alustamist on soovitatav teha rutiinne antimikroobse tundlikkuse test.
Antimikroobne resistentsus (AMR) on kasvav ülemaailmne terviseprobleem veterinaarmeditsiinis ning Eestis on vajadus kliiniliste andmete järele lemmikküülikute antimikroobse resistentsuse mustrite kohta. Käesoleva retrospektiivse kirjeldava uuringu eesmärk oli analüüsida Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikusse aastatel 2018–2024 toodud lemmikküülikutelt eraldatud bakteriaalseid isolaate ning kirjeldada nende antimikroobse tundlikkuse profiile täpsemate ravivõimaluste suunamiseks. Kokku koguti ja analüüsiti 64 kliinilist juhtu ja 96 üksikproovi. Proove kultiveeriti ning antimikroobse tundlikkuse testimine viidi laboris läbi ketta difusiooni meetodil, kasutades 14 antibiootikumist koosnevat paneeli. Selles uuringus oli Staphylococcus spp. kõige sagedamini isoleeritud bakterirühm, esinedes kõigis 10 anatoomilises proovivõtukohas, valdavalt kõrvakäigus, abstsessides ja haavades. Escherichia coli oli teine sagedamini isoleeritud rühm, leitud valdavalt rektaal- ja fekaalproovidest. Kolmas sagedamini isoleeritud rühm oli Pseudomonas spp., eriti ninaneelu proovidest. Testitud antibiootikumide hulgas näitasid kõrgeimat tundlikkust doksütsükliin, enrofloksatsiin ja sulfamethaksoli/trimetoprim. Multiresistentsust tuvastati 28.3% kultuuripositiivsetest isolaatidest, mis on murettekitav ning kujutab endast potentsiaalset rahvatervise riski küülikute ja nende omanike vahelise zoonootilise ülekande tõttu. Enne küülikute antibiootikumravi alustamist on soovitatav teha rutiinne antimikroobse tundlikkuse test.
Kirjeldus
Final thesis
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, rabbit, bacterial isolate, antimicrobial resistance, Staphylococcus spp., multidrug resistance