Mahepõllumajanduslik marjakasvatus
Laen...
Kuupäev
2019
Kättesaadav alates
Autorid
Kikas, Ave (koostaja)
Libek, Asta (koostaja)
Kahu, Kersti (koostaja)
Univer, Toivo (koostaja)
Hiie, Margus (koostaja)
Luik, Anne (koostaja)
Vetemaa, Airi (koostaja)
Moor, Ulvi (koostaja)
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
Abstrakt
Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb üha
rohkem toitu toota, kasutades kõikvõimalikke uusi
tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mitmekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt Terve ja
loodushoidliku elukeskkonna säilimisel on oluline tähtsus looduslähedasel tootmisel. Alati on
olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vastaseid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas
kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hulgas üha suuremat kõlapinda leidnud Ka mahemarjakasvatus on muutunud üsna populaarseks
tootmisharuks Viimastel aastatel on mahetootjate
kõrvale tulnud järjest rohkem ka mahetoodete
töötlejaid See võimaldab tootjatel ja töötlejatel
omavahel koopereeruda ning parendada mahetoodete turustamisvõimalusi nii Eestis kui ka väljaspool Eestit
Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud
aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel
Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise
aine rikkal mullal Mulla viljakuse ja ökoloogilise
tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi
väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida
toitained ringluses Maheviljeluses sünteetilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata Oma tootmisüksuses tuleb säilitada ja suurendada elurikkust, et
tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju
taimekahjustajatele
Kindlasti nõuab mahetootmine võrreldes tavaviljelusega täpsemat eelnevat planeerimist ja kaalutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul
ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide
ja sortide valikul Tänaseks on müügil erinevaid
mahepõllumajandusse sobivaid väetisi ja taimekaitsevahendeid, mis võimaldab saada korralikku
kvaliteetset saaki Üsna mitmeid marjakultuure (nt
astelpaju, sõstar) saab edukalt kasvatada kahjustajate minimaalse tõrjega
Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa
Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi õigusaktid (vt ptk
„Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib PMA
Mahepõllumajandusliku tootmise peamised eeskirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud
vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr
889/2008
Eestis oli 2018 a PMA andmetel mahemarjaaedade
ja maasika üldpind kokku 1951 ha (sh üleminekuajal olijad), lisaks oli puuvilja- ja marjaedu väikestel pindadel kokku 100 ha Suuremal mahepinnal
kasvasid astelpaju 1449 ha, mustsõstar 202 ha,
mustikas 107 ha, maasikas 49 ha ja vaarikas 28 ha
Käesolevas materjalis antakse ülevaade mahemarjaistandiku (maasikas, sõstrad, karusmari, vaarikas,
astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja
selle ettevalmistamise põhimõtetest, istandiku
rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hooldamisest, saagi koristusest ja säilitamisest, maheviljelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustavatest ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning
nende tõrjest.
Kirjeldus
Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marjakasvatusega
või juba tegelevad sellega
NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest
Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (edaspidi PMA) veebilehelt
Trükise väljaandja ootab lugejate kommentaare ja ettepanekuid e-mailile mahepm@gmail com.
Märksõnad
marjakasvatus, aiandus, mahepõllumajandus, Eesti