Feeding interval affecting calves’ birth time and weight in spring-calving beef cattle
Laen...
Kuupäev
2019
Kättesaadav alates
31.08.2019
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
The lack of assistance in parturition during the night time and the calves’ high birth weight
causes increased incidence of dystocia and can result in mortality of the cow, the calf or
both parties. As a calf is largely the sole output in the beef cattle industry, these factors
have an economically important matter. The aim of this study is to investigate the feeding
interval affecting the time of birth, as well as the birth weight of beef calves born in spring
time. The data of calving’s was collected from one Hereford beef cattle farm situated in
Southern Finland over the years 2003-2017. The data was statistically analysed with
software STATA 14.2. When dams are fed only during the evenings, the odds of parturition
to occur during the night hours was OR 1.10 (95% CI 0.43-2.86) when compared to
feeding twice a day. This result was statistically insignificant (p = 0.837). The birth weight
of calves was reduced by -2.77 kg when dams were fed only once a day during the late
gestation period compared to feeding twice a day (p = 0.001). These results are
corresponding to earlier conducted scientific studies. Further research is needed in order
to fully understand the relationship between feeding intervals, the calving time and birth
weight of calves.
Öösel poegimine kui järelevalve on puudulik ja vasikate suur sünnikaal on lihakarja lehmadel sage raske poegimise põhjus ning tagajärjeks võib olla vasika ja/või lehma hukkumine. Kuna vasikas on peamine lihaveisekasvatuse toodang on see majanduslikult oluline probleem. Selle lõputöö eesmärk oli uurida lihaveise lehmade tiinuse viimase kolmandiku aegse söötmise intervalli mõju lehmade sünnitus ajale (öösel või päeval) ja vasikate sünnikaalule. Andmed poegimiste kohta koguti aastatel 2003-2017 ühest LõunaSoomes asuvast Herefordi tõugu lihaveiseid kasvatavast farmist. Kui lehmade söötmine tiinuse viimase kolmandiku ajal toimus ainult õhtuti, siis ei erinenud öösel toimunud poegimiste arv võrreldes ajaga kui lehmi söödeti kaks korda päevas (OR 1,10, 95% CI: 0,43-2,86; p = 0,837). Kui lehmi söödeti ainult õhtuti siis vasikate sünnikaal oli keskmiselt 2,77 kg väiksem võrreldes ajaga kui lehmi söödeti kaks korda päevas (p = 0,001). Need tulemused vastavad varasematele uuringutele. Täiendavaid uuringuid on vaja selleks, et paremini mõista lihatõugu lehmade söötmise intervalli, poegimisaja ja vasikate sünnikaalu seoseid.
Öösel poegimine kui järelevalve on puudulik ja vasikate suur sünnikaal on lihakarja lehmadel sage raske poegimise põhjus ning tagajärjeks võib olla vasika ja/või lehma hukkumine. Kuna vasikas on peamine lihaveisekasvatuse toodang on see majanduslikult oluline probleem. Selle lõputöö eesmärk oli uurida lihaveise lehmade tiinuse viimase kolmandiku aegse söötmise intervalli mõju lehmade sünnitus ajale (öösel või päeval) ja vasikate sünnikaalule. Andmed poegimiste kohta koguti aastatel 2003-2017 ühest LõunaSoomes asuvast Herefordi tõugu lihaveiseid kasvatavast farmist. Kui lehmade söötmine tiinuse viimase kolmandiku ajal toimus ainult õhtuti, siis ei erinenud öösel toimunud poegimiste arv võrreldes ajaga kui lehmi söödeti kaks korda päevas (OR 1,10, 95% CI: 0,43-2,86; p = 0,837). Kui lehmi söödeti ainult õhtuti siis vasikate sünnikaal oli keskmiselt 2,77 kg väiksem võrreldes ajaga kui lehmi söödeti kaks korda päevas (p = 0,001). Need tulemused vastavad varasematele uuringutele. Täiendavaid uuringuid on vaja selleks, et paremini mõista lihatõugu lehmade söötmise intervalli, poegimisaja ja vasikate sünnikaalu seoseid.
Kirjeldus
Final Thesis
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, lihaveised, tiinus, söötmine, vasikad