Epidemiology of African swine fever in Estonia after 2019
Laen...
Kuupäev
2025
Kättesaadavus
04.09.2025
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
African swine fever (ASF) poses a significant threat to both wild and domestic pig
populations globally. In Estonia, detailed epidemiological analysis of ASF post-2019 has
been limited. This study addresses this gap by investigating the epidemiology of ASF in
Estonian wild boar populations and domestic pigs following 2019 focusing on the spatial and
temporal distribution of the virus and seroprevalence across different age groups of wild boars
to identify potential risk factors influencing ASF occurrence.
Surveillance data from 2019 to 2024, encompassing hunted and found dead wild boar, were
analyzed using descriptive statistics, regression analysis, and non-parametric tests. The study
examined general trend and seasonality of ASF in wild boars as well as seroprevalence trends
in different wild boar age groups. Also the associations of ASF with wild boar abundance
was explored.
Results indicated a significant increase in the proportion and number of polymerase chain
reaction positive cases in wild boars in recent years. Seasonality analysis revealed distinct
seasonal patterns in disease occurrence, particularly in hunted wild boar, with lower
prevalence in the spring. Seroprevalence trend analysis suggested a declining trend in older
animals, but increasing trend in the youngest age group.
Spread of ASF remains active in Estonia's wild boar population, with a widespread
prevalence escalation and transmission driven by complex factors beyond wild boar density.
This underscores the need for enhanced monitoring and targeted interventions that
incorporate spatial and temporal data, coupled with strengthened biosecurity measures across
all commercial pig farms to mitigate spillover risk.
Aafrika seakatk (ASK) kujutab endast märkimisväärset ohtu nii mets- kui ka kodusigade populatsioonile kogu maailmas. Aafrika seakatku leviku detailsem epidemioloogiline analüüs pärast 2019. aastat puudub. Käesolev uuring käsitleb seda lünka, uurides Aafrika sea katku epidemioloogiat Eesti mets- ja koduseapopulatsioonides pärast 2019. aastat, keskendudes viiruse geograafilisele ja ajalisele levikule ning serolevimusele metssigade eri vanuserühmades, et teha kindlaks potentsiaalsed riskifaktorid, mis mõjutavad Aafrika seakatku esinemist. 2019–2024 aasta ASK seireandmeid, mis hõlmasid kütitud ja surnuna leitud metssigu, analüüsiti kirjeldava statistika, regressioon-analüüsi ja mitteparameetriliste testide abil. Uuringus uuriti ASK üldist levikutrendi ja sesoonsust, serolevimuse trende metssea eri vanuserühmades. Uuriti ka seoseid ASK ja metssea asustustiheduse vahel. Tulemused näitasid polümeraasi ahelreaktsiooni positiivsete juhtude osakaalu ja arvu olulist suurenemist metssigade seas viimastel aastatel. Sesoonsuse analüüs näitas haiguse esinemises selgeid hooajalisi mustreid, eriti kütitud metssigade puhul, kusjuures kevadel oli levimus madalaim. Serolevimuse trendianalüüs näitas langustrendi vanemate loomade puhul, kuid suurenevat trendi noorimas vanuserühmas. ASK levik on Eesti metsseapopulatsioonis endiselt aktiivne ning selle laialdane levik on mõjutatud keerukatest teguritest lisaks asustustihedusele. See rõhutab vajadust tõhustatud seire ja sihipäraste sekkumiste järele, mis hõlmavad geograafilisi ja ajalisi andmeid, koos tugevdatud bioturvameetmetega kõigis seafarmides, et leevendada taudi levikuohtu.
Aafrika seakatk (ASK) kujutab endast märkimisväärset ohtu nii mets- kui ka kodusigade populatsioonile kogu maailmas. Aafrika seakatku leviku detailsem epidemioloogiline analüüs pärast 2019. aastat puudub. Käesolev uuring käsitleb seda lünka, uurides Aafrika sea katku epidemioloogiat Eesti mets- ja koduseapopulatsioonides pärast 2019. aastat, keskendudes viiruse geograafilisele ja ajalisele levikule ning serolevimusele metssigade eri vanuserühmades, et teha kindlaks potentsiaalsed riskifaktorid, mis mõjutavad Aafrika seakatku esinemist. 2019–2024 aasta ASK seireandmeid, mis hõlmasid kütitud ja surnuna leitud metssigu, analüüsiti kirjeldava statistika, regressioon-analüüsi ja mitteparameetriliste testide abil. Uuringus uuriti ASK üldist levikutrendi ja sesoonsust, serolevimuse trende metssea eri vanuserühmades. Uuriti ka seoseid ASK ja metssea asustustiheduse vahel. Tulemused näitasid polümeraasi ahelreaktsiooni positiivsete juhtude osakaalu ja arvu olulist suurenemist metssigade seas viimastel aastatel. Sesoonsuse analüüs näitas haiguse esinemises selgeid hooajalisi mustreid, eriti kütitud metssigade puhul, kusjuures kevadel oli levimus madalaim. Serolevimuse trendianalüüs näitas langustrendi vanemate loomade puhul, kuid suurenevat trendi noorimas vanuserühmas. ASK levik on Eesti metsseapopulatsioonis endiselt aktiivne ning selle laialdane levik on mõjutatud keerukatest teguritest lisaks asustustihedusele. See rõhutab vajadust tõhustatud seire ja sihipäraste sekkumiste järele, mis hõlmavad geograafilisi ja ajalisi andmeid, koos tugevdatud bioturvameetmetega kõigis seafarmides, et leevendada taudi levikuohtu.
Kirjeldus
Final Thesis
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, disease, wild boar, surveillance, risk factors, domestic pig