Andmebaasi logo
 

Kasvatustehnoloogia mõju viinapuu (vitis spp.) Sordi ’Hasansky Sladky’ saagi küpsusparameetritele

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2026

Kättesaadavus

01.09.2026

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Jaheda kliimaga piirkondades piiravad madalad temperatuurid ja lühike vegetatsiooniperiood viinamarjade küpsemist ning mõjutavad marjade keemilisi küpsusparameetreid. Vanemates viinapuuistandikes lisanduvad probleemidena taimede vananemine, tüvekahjustused ja saagikuse langus. Varasemates uuringutes on käsitletud lõikusviiside mõju viinapuude saagikusele ja marjade koostisele, kuid erinevate kasvatustehnoloogiliste võtete mõju hübriidsordi ’Hasansky Sladky’ marjade küpsusparameetritele on Eesti tingimustes vähe uuritud. Töö eesmärk oli hinnata erinevate kasvatustehnoloogiliste võtete mõju viinapuu (Vitis spp.) sordi ’Hasansky Sladky’ marjade keemilistele küpsusparameetritele Eesti tingimustes. Võrreldi kolme kasvatustehnoloogilist varianti: kahe madala tüvega ja lühikese lõikusviisiga viinapuid, ühe kõrge tüvega ja lühikese lõikusviisiga viinapuid ning noorenduslõikuse järel kujundatud kahe madala tüvega viinapuid. Kasvatustehnoloogilised variandid mõjutasid marjade küpsusparameetreid erinevalt. Sidrunhappe sisalduses statistiliselt olulisi erinevusi ei ilmnenud. Noorenduslõikuse järel kujundatud viinapuudel oli õunhappe sisaldus väiksem kui kandeeas viinapuudel. Kõrge tüvega viinapuudel oli viinhappe sisaldus madalam kui teistes variantides. Madala tüvega viinapuudel oli suurim suhkrute sisaldus ja orgaaniliste hapete üldsisaldus ning madalaim pH. Tulemused näitasid, et nii madala kui ka kõrge tüvega kujundusviisid võimaldasid saavutada sordi ’Hasansky Sladky’ marjadel veinivalmistamiseks sobivad küpsusnäitajad. Noorenduslõikus osutus sobivaks võtteks vananevate viinapuuistandike taastamisel, kuna noorendatud viinapuude esimese saagiaasta marjade näitajad jäid veinivalmistamiseks sobivasse vahemikku.
In cool-climate regions, low temperatures and a short growing season limit grape ripening and affect the chemical maturity parameters of berries. In older vineyards, additional problems include vine ageing, trunk damage, and yield decline. Previous studies have addressed the effects of pruning methods on grapevine yield and berry composition, but the effects of different viticultural practices on the berry maturity parameters of the hybrid cultivar ’Hasansky Sladky’ have been little studied under Estonian conditions. The aim of this study was to evaluate the effects of different viticultural practices on the chemical maturity parameters of berries of the grapevine (Vitis spp.) cultivar ’Hasansky Sladky’ under Estonian conditions. Three viticultural treatments were compared: grapevines with two low trunks and short pruning, grapevines with one high trunk and short pruning, and grapevines with two low trunks established after rejuvenation pruning. The viticultural treatments affected berry maturity parameters differently. No statistically significant differences were found in citric acid content. Grapevines established after rejuvenation pruning had lower malic acid content than mature fruit-bearing grapevines. Grapevines with a high trunk had lower tartaric acid content than the other treatments. Grapevines with low trunks had the highest sugar content and total organic acid content, as well as the lowest pH. The results showed that both low- and high-trunk training systems enabled the berries of the cultivar ’Hasansky Sladky’ to achieve maturity parameters suitable for winemaking. Rejuvenation pruning proved to be a suitable practice for the restoration of ageing vineyards, as the berry parameters of rejuvenated grapevines in the first harvest year remained within the range suitable for winemaking.

Kirjeldus

Magistritöö Aianduse õppekaval

Märksõnad

magistritööd, noorenduslõikus, viinhape, õunhape, pH, orgaaniliste hapete üldsisaldus

Viide

Kollektsioonid