Andmebaasi logo
 

Järvselja ürgmetsa kvartali puistu püsiproovitükkide kirjeldus

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2015

Kättesaadavus

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Maailmas ja Eestis on vähe säilinud inimese poolt täiesti puutumatuid metsi. Inimene muudab oma tegevusega metsa väljanägemist nii otseselt kui kaudselt. Raiete teostamisel ei jää metsa surnud puid, millest peaks moodustama lagupuit. Lagupuit on tähtis loodusliku mitmekesisuse säilimiseks. Töö eesmärgiks on uurida, kas Järvselja ürgmetsa kvartali püsiproovitükkide andmeid analüüsides saab väita, et tegemist on põlismetsaga. Uurimistöös kasutatakse Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonna metsa kasvukäigu modelleerimise töörühma poolt kogutavat püsiproovitükkide andmestikku. Püsiproovitükkide kirjelduse ja analüüsi põhjal võib väita, et Järvselja ürgmets on omadustelt sarnane põlismetsale. Tulemustest selgus, et ürgmets on puude poolest liigirikas, esineb mitmeid rindeid, proovitükid olid struktuurielementide poolest erinevad ja lagupuidu osakaal oli märkimisväärne. Edaspidised uuringud ürgmetsa kohta on vajalikud, et mõista loodusliku mitmekesisuse vajalikkust ja vaadelda, kuidas mets ilma inimese mõjuta kasvab.
There are few forests in the world and in Estonia, which are completely uninfected by human activity. Man affects forest appearance both directly and indirectly. With deforesting man carries out most of dead trees from forest. Without dead trees there can not arise woody derbis, which is very important for natural variety. The purpose of this Thesis is to analyze and describe Järvselja old-growth forest permanent sample plots and to examine, if there are natural forest qualities in Järvselja old-growth forest. The Thesis contains permanent sample plots data from the network of permanent forest growth plots. Based by the analyzes of permanent sample plots, it could be argued, that Järvselja oldgrowth forest has many natural forest qualities. The study shows that there were many different tree species, various fronts and considerable amount of woody derbis in Järvselja old-growth forest. Further studies about Järvselja old-growth forest are necessary to understand the forest growth without human influence.

Kirjeldus

Märksõnad

bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid