Maasika- ja musta sõstra kasvatus Metsa-Hansu talu näitel
Laen...
Kuupäev
2012
Kättesaadav alates
ainult raamatukogus, only in library
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Teadustöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas autori omanduses olev põllumaa sobib maasika
ja musta sõstra kasvatamiseks ning prognoosida, kas marjakasvatusega tegelemine osutub
kasumlikuks.
Uurimistulemusena selgus, et:
1. Marjakasvatuste pindala järjepidev suurenemine maasikakasvatuse osas annab alust
arvata, et väljundile on olemas turg ning tootmine ka väiketaludes ennast ära tasub.
Töö käigus läbiviidud küsitlusest selgub, et 71% küsimustiku täitnutest planeerisid
lähitulevikus tootmist suurendada. Musta sõstra kasvatamine on aga aasta-aastalt
vähenenud taimekahjurite leviku tagajärjel istandustes ning samuti ei pea musta sõstra
kasvatajad tootmist inimtööjõu mahukuse ning toodangu realiseerimise keerukuse
tõttu otstarbekaks.
2. Metsa-Hansu talu põllumaa on mullastikust tingituna marjakasvatuseks sobilik 64,3%
ulatuses 7,1 hektarist. Sobilikul alal esineb peamiselt leostunud ja leetjaid neutraalse
kuni nõrgalt happelise reaktsiooniga muldi, mis on viljakuselt Eesti parimate hulgas.
Seega on kasutuskõlbulik põllumaa muldade poolest maasika ja musta sõstra
kasvatamiseks sobiv.
3. Möödunud aastate soe ning valguserohke vegetatsiooniperiood ei anna alust
järgnevateks aastateks pidevalt soojenevat suve prognoosida, kuid poogib
marjakasvatusega alustamisele uuritavas piirkonnas külge positiivse sõnumi. Talvine
ilm kaldub küll karmide kilda, kuid kolmel viimasel aastal on taimed kevaditi
kannatanud pigem veekahjustuste all, madalatel aladel. Kavandatavad maasika ja
musta sõstra põllud on aga planeeritud aladele, millel minimaalne kalle lõuna suunas.
Asend soosib sulavee äravoolu istanduse alalt. Siiski tuleb valmistuda lumeta talvede
tarvis taimede ja põõsaste kaitsmiseks külma eest.
4. Uurimuses osalenud marjakasvatajate seast tegelesid täpse kuluarvestusega vaid
suuremad tootjad. Maasikakasvatajate seas pidasid selget aruandlust pigem need,
kellel istandus enam kui 1 hektari suurusel pinnal. Musta sõstra istanduse kulude kohta
ei õnnestunud küsitluse käigus aga konkreetseid summasid saada. Kandeealise
maasikaistanduse 1 ha aritmeetiline keskmine kulu aastas kujunes järgnevalt:
a. hoolduskulu (reavahede niitmine, kuivanud lehtede ja kasvude eemaldamine,
rohimine) – 526 €;
b. kahjuri ja haiguse tõrje – 425 €;
c. väetamine – 533 €;
d. tööjõukulu korjeperioodil – 1490 €.
5. Saagikuse, kaubandusliku välimuse ja maitseomaduste alusel, silmas pidades
haigustele ja külmale vastupidavust, valiti maasikasortidest sobivaks ´Honeoye´,
´Polka´ ja ´Bounty´. Musta sõstra soovitussortimendist osutusid valituks ´Varmas,
´Interkontinental´ ja ´Pamjati Vavilova´.
6. Istanduste tasuvusanalüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et tegevus on majanduslikult
tasuv. Plaani elluviimisega on võimalik algust teha sellisel juhul, kui õnnestub toetust
saada MAK 1.2 meetmest (Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja
toetus). Toetuse määramisest keeldumise korral ei ole tegevusega võimalik
finantsvahendite puudumise tõttu alustada.
7. Kuna väikeettevõttel ei ole mõtet konkureerida suurettevõtete masstoodanguga, on
Metsa-Hansu talu pikemaajaliseks eesmärgiks hakata toodangule lisandväärtuse
andmiseks tegelema ka marjade töötlemisega ning töötada välja kvaliteetsed
nišitooted.
8. Väga oluline on põhjalikult läbi kaalutud ja planeeritud turundus. Kindlasti on vajalik
kodumaise puhta ja kvaliteetse toodangu jõulisem propageerimine ning maasika ja
musta sõstra inimorganismile kasulikkuse tutvustamine.
Käesoleva uurimistöö tulemused näitavad, et hoolimata väiksusest on Metsa-Hansu talus
olemasolevat põllumaad optimaalselt kasutades võimalik jätkusuutlikult majandada. See
annab autorile võimaluse viia ellu oma soov – anda oma panus puhta ja tervisliku toidu
tootmisse ja kohaliku maaelu arendamisse.
Author owns Metsa-Hansu farm with arable land (7,1 ha) and wants to use this land optimally for earning living and contributing to the production of pure and healthy food and to the development of local rural life. The purpose of the research is to find out whether the farm land is suitable for the cultivation of strawberry and black currant and to prognosticate whether the cultivation of berries will be profitable and sustainable. The research is based on statistical data and special literature. A survey among the berry breeders were conducted also. The main aim of the survey was to find out the real costs of berries cultivation. As a result of the research turned out that the arable land of the Metsa-Hansu farm is suitable for cultivating strawberries and black currants. If the land use is optimal and properly planned, can farming be profitable and sustainable despite the smallness of the area. However, for setting up Metsa-Hansu farm needs subsidy.
Author owns Metsa-Hansu farm with arable land (7,1 ha) and wants to use this land optimally for earning living and contributing to the production of pure and healthy food and to the development of local rural life. The purpose of the research is to find out whether the farm land is suitable for the cultivation of strawberry and black currant and to prognosticate whether the cultivation of berries will be profitable and sustainable. The research is based on statistical data and special literature. A survey among the berry breeders were conducted also. The main aim of the survey was to find out the real costs of berries cultivation. As a result of the research turned out that the arable land of the Metsa-Hansu farm is suitable for cultivating strawberries and black currants. If the land use is optimal and properly planned, can farming be profitable and sustainable despite the smallness of the area. However, for setting up Metsa-Hansu farm needs subsidy.
Kirjeldus
Märksõnad
maasikas, maasikakasvatus, must sõstar, sõstrakasvatus, marjakasvatus, saagikus, istandused, mullad, põllumaa, talud, Eesti, bakalaureusetööd