Biokirmed toidutootmise keskkonnas
Laen...
Kuupäev
2021
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool, toiduhügieeni ja rahvatervise õppetool
Abstrakt
Toidukäitlemisruumide pinnad on soodne koht biokirmete tekkeks, mistõttu on teadmised biokirmete olemusest, olulisusest, ennetamisest ja hävitamisest toiduohutuse tagamisel eriti olulised. Mati Roasto, EMÜ Toiduhügieeni ja rahvatervise professor
Mikroskoobi avastaja A. van Leeuwenhoek, kasutades oma algelist mikroskoopi, kirjeldas juba aastal 1684 oma uurimustöö tulemusi järgmise lausega "Uuringutele toetudes tegin järelduse, et äädikas, millega ma oma hambaid pesin, tappis üksnes neid "Loomi", mis paiknesid hammaste välimises kestas, kuid ei suutnud läbida kogu kesta" (Dobell, 1932). Tegemist on biokirme esmakordse dokumenteeritud kirjeldusega. Biokirmete teooriat kirjeldas 1978. aastal esimest korda J. W. Costerton. Tänaseks on teada, et biokirmeid esineb looduses kõikjal ning, et paljud mikroorganismid on võimelised kinnituma nii eluta kui elusatele pindadele, kleepuma üksteise külge ja moodustama polümeeridel põhineva kaitsekihi. Sobilike tingimuste olemasolul on enamik mikroorganisme võimelised moodustama biokirmeid, kusjuures mikroobide omadust moodustada biokirmet võib pidada nende ellujäämisstrateegiaks, mille abil nad optimeerivad vee ja toitainete kasutust. Biokirme näol on tegemist immobiliseeritud rakkude loodusliku vormiga, kusjuures ökosüsteemides võib biokirmeid leida praktiliselt kõikidel pindadel, kus on piisavalt mikroorganismide kasvuks vajalikku niiskust ja toitaineid (Kim ja Frank, 1995; Pometto ja Demirci, 2015).
Mikroskoobi avastaja A. van Leeuwenhoek, kasutades oma algelist mikroskoopi, kirjeldas juba aastal 1684 oma uurimustöö tulemusi järgmise lausega "Uuringutele toetudes tegin järelduse, et äädikas, millega ma oma hambaid pesin, tappis üksnes neid "Loomi", mis paiknesid hammaste välimises kestas, kuid ei suutnud läbida kogu kesta" (Dobell, 1932). Tegemist on biokirme esmakordse dokumenteeritud kirjeldusega. Biokirmete teooriat kirjeldas 1978. aastal esimest korda J. W. Costerton. Tänaseks on teada, et biokirmeid esineb looduses kõikjal ning, et paljud mikroorganismid on võimelised kinnituma nii eluta kui elusatele pindadele, kleepuma üksteise külge ja moodustama polümeeridel põhineva kaitsekihi. Sobilike tingimuste olemasolul on enamik mikroorganisme võimelised moodustama biokirmeid, kusjuures mikroobide omadust moodustada biokirmet võib pidada nende ellujäämisstrateegiaks, mille abil nad optimeerivad vee ja toitainete kasutust. Biokirme näol on tegemist immobiliseeritud rakkude loodusliku vormiga, kusjuures ökosüsteemides võib biokirmeid leida praktiliselt kõikidel pindadel, kus on piisavalt mikroorganismide kasvuks vajalikku niiskust ja toitaineid (Kim ja Frank, 1995; Pometto ja Demirci, 2015).
Kirjeldus
Märksõnad
biokirmed, toidumikrobioloogia, patogeensed mikroobid, toiduohutus, toiduhügieen, desinfektsioonivahendid, toiduainetööstus