Võrkude tõhusus invasiivse rändvähi (Gmelinoides fasciatus) püügil
Laen...
Kuupäev
2024
Kättesaadavus
06.09.2024
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Eestis invasiivne rändvähk (Gmelinoides fasciatus) on pärast 1970ndatel Peipsi järve asustamist sealset elustikku ja ökosüsteemi märkimisväärselt mõjutanud. Katsepüükidel on täheldatud, et neid kinnitub massiliselt kalavõrkudele ning nad ei lase veest välja tõstmisel neist lahti. Kiire paljunemise tõttu ei saa teda täielikult järvest välja püüda, kuid üks võimalik väljund oleks rändvähi kasutus kalade söödalisandina. Antud töö eesmärk oli hinnata erinevate võrgumaterjalide, valgusrežiimi ja muude parameetrite mõju rändvähi püüdmisele laboritingimustes. Katsetes testiti erinevaid võrgumaterjale erisuguste silmasuurustega, horisontaalses ja vertikaalses asendis, valges ja hämaras ning põhjasubstraadiga ja ilma. Tulemused näitasid, et võrgu materjal mõjutab oluliselt rändvähi püüdvust. Sealjuures kõige tõhusam võrgumaterjal oli kapron, eriti 4 mm silmasuurusega valge kapronvõrk. Valgusrežiim ja võrgu asend rändvähkide püüdmist ei mõjutanud. Akvaariumite põhjasubstraat avaldas väikest mõju rändvähi püüdvusele Varasemalt ei ole keegi selle liigi püüdmist uurinud. Ka teiste amfipoodide potentsiaalse püügi ja kasutuse kohta leiab vaid üksikuid uuringuid. Käesolev uuring selgitas katsetatud materjalide hulgas välja parima võrgumaterjali rändvähi passiivseks püügiks. See paneb aluse püügimeetodite väljaarendamiseks ja invasiivse liigi võimalikuks töönduslikuks püügiks.
After its introduction into Lake Peipsi in the 1970s, the invasive amphipod Gmelinoides fasciatus has considerably impacted local species and the ecosystem. During survey fishing, researchers have noted a copious amount of G. fasciatus persistently clinging to the nets, refusing to let go even after the nets are lifted out of the water. Due to the rapid reproduction and high numbers of this species, complete eradication from the lake is impossible, but they can be utilized as supplements in fish feed. The aim of this paper is to evaluate the effectiveness of different net materials, light regime and other parameters on the catch of G. fasciatus under laboratory conditions. Various net materials with different mesh sizes were tested in both horizontal and vertical positions, under bright and dark conditions, and with and without bottom substrate. The results showed that the net material significantly affects the harvesting of G. fasciatus. The most effective net material is capron, particularly the white capron net with a mesh size of 4 mm. The lighting regime and positioning of nets did not signficantly affect G. fasciatus catches. The bottom substrate did have a small effect. The harvesting of freshwater amphipods has been seldom studied and with G. fasciatus it has not been done at all.This study concludes that when using a specific net material, a passive capture method can be effective for catching G. fasciatus. This study lays a foundation for developing capture methods for a future commercial amphipod fishery.
After its introduction into Lake Peipsi in the 1970s, the invasive amphipod Gmelinoides fasciatus has considerably impacted local species and the ecosystem. During survey fishing, researchers have noted a copious amount of G. fasciatus persistently clinging to the nets, refusing to let go even after the nets are lifted out of the water. Due to the rapid reproduction and high numbers of this species, complete eradication from the lake is impossible, but they can be utilized as supplements in fish feed. The aim of this paper is to evaluate the effectiveness of different net materials, light regime and other parameters on the catch of G. fasciatus under laboratory conditions. Various net materials with different mesh sizes were tested in both horizontal and vertical positions, under bright and dark conditions, and with and without bottom substrate. The results showed that the net material significantly affects the harvesting of G. fasciatus. The most effective net material is capron, particularly the white capron net with a mesh size of 4 mm. The lighting regime and positioning of nets did not signficantly affect G. fasciatus catches. The bottom substrate did have a small effect. The harvesting of freshwater amphipods has been seldom studied and with G. fasciatus it has not been done at all.This study concludes that when using a specific net material, a passive capture method can be effective for catching G. fasciatus. This study lays a foundation for developing capture methods for a future commercial amphipod fishery.
Kirjeldus
Bakalaureusetöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekaval
Märksõnad
bakalaureusetööd, amfipood, püüdvus, võrgumaterjal, valgusrežiim