Andmebaasi logo
 

Tallamise mõju puhmarindele Kullisoo raba tallamiskatse näitel

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2024

Kättesaadav alates

04.09.2024

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Kasvava inimtegevuse tõttu looduslikel aladel on tallamise mõju ökoloogias oluline uurimisteema. Antud töö põhineb bakalaureusetöö „Tallamisest tuleneva koormuse mõõtmise metoodika väljatöötamine ja rakendamine sookoosluses Kullisoo näitel’’ (Tammiste 2018) raames läbi viidud katse tulemuste analüüsimisel. Töö eesmärgiks oli uurida tallamisjärgset mõju rabakoosluse puhmarindele erineva tallamisviisi ja tallamiskoormuse korral ning analüüsida ka seitsme puhmarinde taimeliigi muutusi katsealal. Töö käigus koguti andmeid 2023. aastal Kullisoo rabas olevalt katsealalt ning kasutati varasemate aastate jooksul kogutud andmeid. Analüüsiti jalgsi ja räätsadega tallamise mõju taimkatte katvusele ja taastumisele puis-mättaraba, puispeenra-älveraba ja peenra-älveraba kooslustes, erinevatel tallamiskoormustel (80, 160, 320 tallamiskorda). Bakalaureusetöö tulemustest selgus, et ehkki tallamine nii räätsadega kui jalgsi mõjutab oluliselt rabakoosluste puhmarinnet, ei ole erineval viisil tallamisel olulist erinevust, mis sarnaneb ka Tammiste (Tammiste 2021) magistritöös toodud tulemustele sammaltaimede katvuse kohta. Tallamise mõjul suurenes tallamisele järgnevatel aastatel puhmarinde üldkatvus olenemata tallamisviisist või koormusest. Kuigi katseruutudes puhmarinde üldkatvus suurenes, leidus katsealal nii liike (harilik kukemari), millel tallamise negatiivne mõju ilmnes alles aastatega, kui ka liike, mille kahjustused olid koheselt ulatuslikumad (sinikas, rabamurakas) ning aastatega hävisid täielikult. Leidus ka liike (harilik küüvits), mis said tallamisest kasu ning muutus oli positiivne. Ilmnes, et olenemata tallamisviisist või tallamiskoormusest taastusid puis-mättaraba koosluses seitsme aasta jooksul kõik puhmarinde taimeliigid. Kuna muutusi, mida omavahel eri meetoditega analüüsida on Kullisoo rabas rohkem, kui antud bakalaureusetöö maht analüüsida võimaldab, on olemas edasi uurimise võimalus.
Due to increasing human activity in natural areas, the impact of trampling has become an important research topic in ecology. This work is based on the analysis of results from the experiment conducted as part of the bachelor's thesis "Elaborating the methods to measure the response of mire habitats to different trampling loads" (Tammiste 2018) and to analyze the results of an experiment conducted within the framework of it. The aim of this study was to investigate the post-trampling effects on the shrub layer in the peatland ecosystem under different trampling methods and intensities, and to analyze changes in seven shrub layer plant species in the experimental area. Data was collected in 2023 from the experimental area in Kullisoo Bog, including with data gathered over previous years. The impact of foot and bogshoe trampling on vegetation cover and recovery was analyzed in wooded hummock bog, wooded-hollow-ridge bog and hollow-ridge bog communities under different trampling intensities (80, 160, 320 times). The results of this bachelor's thesis revealed that although trampling, both with bogshoes and on foot, significantly affects the shrub layer of peatland communities, there is no significant difference between the different trampling methods. This finding is similar to the results presented in Tammiste's master's thesis (Tammiste 2021) regarding moss cover. Trampling increased the overall cover of the shrub layer regardless of the trampling method or intensity. Although the overall cover of the shrub layer increased in the experimental plots, there were plants in the study area that showed trampling effects only after several years, as well as plants that suffered immediate extensive damage but recovered over the years. There were also a few plant species that benefited from trampling, showing a positive change. Additionally, it was found that all shrub layer plant species in the wooded hummock bog community recovered within seven years, regardless of the trampling method or intensity. Since there are more changes to be analyzed in Kullisoo Bog than this bachelor's thesis than the volume of the bachelor's thesis allows, then there is a possibility for further research.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Keskkonnakaitse õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, tallamiskoormus, tallamiskatse, räätsad, puhmarinne, rabakooslused

Viide

Kollektsioonid