Andmebaasi logo
 

Dr. agr. Elmar Järvesoo prof. emer. elu ja töö : [põllumajandusteadlane ja kultuuritegelane : 1909-1994]

Pisipilt

Failid

jarvesoo.pdf (2.01 MB)

Kuupäev

2001

Kättesaadav alates

Autorid

Koobas, Leo (koostaja)

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Akadeemiline Põllumajanduse Selts

Abstrakt

Viljaka teadlase dr Elmar Järvesoo eluloo koostamisele asumisel panevad selle ettevõtjale suure vastutuse dr Ülo Olli hoiatavad sõnad artiklis "Elmar Järvesoo taas meie keskel", kus ta ütleb, et "Järvesoo biograafia koostamine on määratu töö, millega üks mees tõenäolikult toime ei saa tulla. Ja tuleks mõelda, kuidas see töö kollektiivselt korda saata ja kuidas asjaosalist ennast sel otstarbel ära kasutada saaks". Teadaolevalt ei ole seni ajani Järvesoo biograafia koostamiseks loodud mingit kollektiivi ja ka Järvesoo enda kaasa tõmbamine, nagu Oll oli ette pannud, jäi hiljaks Järvesoo ootamatu surma tõttu varsti pärast kava esitamist dr Olli poolt. Sellega jäi Järvesoo eluloo koostamise esmaseks allikaks tema arhiiv, - mille ta oli pärandanud Torontos asuvale Tartu Instituudi arhiivile (hiljem ümbernimetatud Tartu Instituudi Dr. Endel Aruja nimeliseks arhiiviks), kui väljaspool Eestit asuvale suuremale ja funktsioneerivale arhiivile. See oli mõistetav. Elmar Järvesoo huvi tõttu Tartu Instituudi tegevuse vastu, kus ta oli üks direktoritest (liikmeist) üle 20 aasta (1974-1994). Elukoha tõttu oli ta osavõtt selle tegevusest olnud piiratud, kuid Toronto külastustel esines ta seal ettekannetega. Järvesoo oli väga laialdaste huvidega ja tegev paljudel aladel, See peegeldub tema mahukas arhiivis. Ta tegevus ei piirdunud ainult oma erialaga: põllumajanduse ega selle kitsama haruga, agraarökonoomiaga ning aiandusega, eriti iluaiandusega, vaid kandus väga mitmele muule alale, millel ei olnud põllumajandusega mingit otsest sidet. Ta huvitus kirjandusest ja kunstist kuid pakkus oma prestiiži ja teadmisi ka rahvuslike probleemide lahendamisele ning vabadusvõitlusele. Põgenikuna Eestist lahkumisel ei olnud Järvesool palju midagi muud kaasas, kui isikut ja haridust tõendavad dokumendid ning tema toimetusel sõja ajal ilmunud paar ajalehe numbrit. Saksamaal eesti põgenike huvides tegutsemisel ning seejärel Balti Ülikooli tööst osalemisel kogunenud paberid - arhiivi tõi ta Ameerikasse immigreerumisel endaga kaasa. Nende ja oma mälestuste alusel kirjastas ta hiljem Saksamaa ajajärgu kohta oma autorlusel ja toimetusel kapitaalse teose "Balti Ülikool 1945-1949". Selles annab ta ülevaate enda elust ja karjäärist Saksamaal ning akadeemilise hariduse edendamise püüdlusest põgenike hulgas. Järvesoo algatusel loodi ülikooli juurde Akadeemiline Klubi, mis tegutses tema juhtimisel ja suunamisel ülikooli sulgemiseni. Balti ülikooli eesti üliõpilaskonna häälekandjas "Scientia et Artibus" kirjutas ta oma nägemusest eesti intelligentsi ülesannete ja eesmärkide kohta. Ideoloogilise artiklina on see käesolevas uuesti ära toodud. Ühendriikidesse asumisel jätkus ta vilgas ühiskondlik ja teaduslik tegevus. Amhersti ülikoolist 1977. a. puhkepalgale siirdumise järel katsetas Järvesoo mõned aastad elada suveti Soomes ja talviti Amherstis, kuid 1983. aastal otsustas ta kahepaikse eluviisi lõpetada ja Ormond Beach'i, Floridasse elama asuda. Alalise eluaseme sisseseadmisel viis ta Amherstist sinna üle oma mitmetuhandeköitelise raamatukogu. Suurem osa arhiivist, mis oli kogunenud õppetöö perioodil ja sisaldas peamiselt sellega ühenduses olevaid materjale jäi Amhersti lähedale selleks ostetud majja. Peagi hakkas Ormond Beachi kuhjuma materjale väga paljudelt huvialadelt. Tekkis uus arhiiv ja raamatukogu täienes uute köidetega. Pärast Elmar Järvesoo surma sündis kahes kohas asuva arhiivi Torontosse toimetamine 1995. aasta talvel pr. Aino Järvesoo majanduslikul toetusel. Järvesoo oli innukas lugeja ja uurija. Ta valdas saksa, inglise, soome, vene, taani, rootsi ja norra keeli, mis avasid talle uurimistöös juurdepääsu algallikate juurde. Pea iga loetud raamatu või artikli kohta tegi ta märkmeid ükskõik millisele käeulatuses olevale paberile. See võis olla mõni vana ümbrik, juba kasutatud paberi serv või tükk. Ta kirjutised põhinesid laialdasel tagapõhjamaterjalil, mis moodustabki tunduva osa tema arhiivist. Mul oli ligemale kümne aasta jooksul võimalus Elmar Järvesooga koos töötada mitmete publikatsioonide kirjastamisel, nende hulgas Üliõpilasselts Liivika Aastaraamatud, Pärnu Poeglaste Gümnaasium läbi aegade, Jaan Metsa biograafia, Balti Ülikooli ajalugu ja mitmeid vähemaid väljaandeid. Käsikirjad rändasid Ormond Beach'i ja Mississauga vahel edasi-tagasi redigeerimiseks, korrektuuriks ja ladumiseks. Kuid oli tarvidus ka isiklikeks nõupidamisteks ja selleks käis ta Mississaugas, kus toimusid kavandamised ja arupidamised. Jagatud ühised huvid aitasid kaasa tiheda sõpruse kujunemisele. Õppetöö ja teadusliku ning ühiskondliku tegevuse kõrval jäi Elmar Järvesool enda elulugu koostamata. Jaan Metsa eluloo ilmumisel tõstsin üles ka tema enda põhjalikuma eluloo kirjutamise küsimuse. Ta vastas, et on sellele mõtelnud, kuid midagi süstemaatilist pole veel aega olnud ette võtta ja arvas, et selleks on veel aega, ja et enne tulevad lõpetada käsil olevad tööd. Järjest kerkis tal üles uusi ja tema arvates hädapärasemaid ülesandeid. Üks viimastest oli kontrabassi virtuoosi Ludvig Juhti elulugu. Andmete kogumiseks arendas ta laialdast kirjavahetust ning avaldas ajakirjanduses üleskutseid ja artikleid, kuid peatööni ta ei jõudnud. Kogutud andmed asuvad Tartu Instituudi arhiivis. Samal põhjusel jäi Järvesool ka oma arvukate tööde bibliograafia koostamata. Paberite hulgas leidub üksikuid artiklite indekskaarte ja mõnelehelisi märkmeid. Kui poole tosina aasta jooksul ei olnud märgata, et kellelgi oleks olnud võimalust Järvesoo elulooliste allikate juurde Torontosse tulla, leidsin, et vanade sidemete ja moraalse kohustuse tõttu tuleb mul asuda Järvesoo märkimisväärse töö- ja tegevusrohke eluloo koostamisele ning see lõpule viia Järvesoo arhiivis leiduvate elulooliste märkmete varal, mis küll kirjutatud mitmel perioodil ja mitmesuguste vajaduste puhul, kuid on selleks siiski küllaldased. Sellest moodustavad omaette olulise eluloolise osa Elmar Järvesoo poolt 1961. aastal alustatud ja 1993. aastal lõppenud "jõulukirjade" sari. Enamikus on need leheküljelised aruanded aasta jooksul tema enda ja abikaasa Aino töödest ja toimetustest ning juhtumistest, tähelepanekutest ja mõttekäikudest. Mõnel aastal täiendasid neid üksikasjalikumad reisikirjeldused. Samasisulisi ingliskeelseid kirju on ta mõnel perioodil saatnud ka oma ingliskeelt kõnelevatele tuttavatele. Järvesoo enda eluloolised kirjutised ja kolmekümne kahe aasta jooksul välja saadetud jõulukirjad sisaldavad seda, mida ta pidas tähtsaks endast ja abikaasast teada anda.. Jõulu- ja reisikirjadest on välja redigeeritud alguse ja lõpu viisakusavaldused, tervitussõnad, detailsed ilmastiku ja looduse kirjeldused. On silutud üksikuid keelelisi konarlusi ilma väljendusviisi ja mõtteid muutmata. Elulooliste artiklite koguna võiks seda mõnesuguse reservatsiooniga lugeda autobiograafiaks, kuid mitte selliseks kui Järvesoo ise oleks seda kavandanud. On siiski sündmusi ja tegevusi, mida ta pole küllalt tähtsaks pidanud ja on neid käsitlenud pinnaliselt või üldse mitte, nagu näiteks tema parteiline tegevus ja kuulumine ministrina Eesti Vabariigi valitsusse eksiilis. Neid ja muid tegevusi on käsiteldud eraldi peatükkides teiste autorite poolt. Järvesoo uuris põllumajandusteaduse arengut Riia Polütehnilises Instituudis ja Tartu Ülikoolis. Käesolevas raamatus on toodud tema artikkel Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna kujunemisest, arenemisest, õppekavadest ning õppejõududest iseseisvuse perioodil. Ära on toodud ka ülevaade Ameerika Ühendriikide ülikoolide põllumajandusliku hariduse korraldusest, mis annab ülevaatliku pildi miljööst ja ajajärgust ning tingimustest, milles ta töötas. See pakub Eesti teadlastele võimaluse Eesti ja Ühendriikide põllumajanduslike kõrgkoolide õppe- ning uurimistöö metoodika võrdluseks. Koostöös Eesti Põllumajanduse Ülikooliga alustas ta põllumajandusajaloo lektüürina välja andma Eesti põllumajanduse arenguloos esinenud prominentsete põllumajandustegelaste ja -juhtide elulugude ning nende uurimistööde kordustrükke. Ilmuda jõudsid Th. Pooli, A. Eisenschmidti ja C.R. Jakobsoni teosed. Varem oli ta koostanud ja kirjastanud mahuka Jaan Metsa biograafia ning avaldanud rea lühemaid kirjutisi oma kaasaegsete agronoomide kohta. Järvesoo jälgis aastaid Eesti ning Nõuk. Liidu majandust ja põllumajandust ning selle arengut nendel maadel ilmunud ajalehtedest, kirjandusest, statistilistest ja muudest perioodilistest väljaannetest, mis talle pidevalt saabusid. Ta avaldas neil teemadel artikleid ajalehtedes ja -kirjades ning esines ettekannetega kongressidel ja konverentsidel. Ta algatas Amhersti ülikoolis Nõukogude majandust ja põllumajandust käsitleva ülikoolikursuse, kavandas selle programmi ja pidas selle alusel loenguid. Kursus leidis tunnustust ülikooli poolt ning arvestati õppeainena (credit course). Loengute sari kujunes populaarseks ja tõmbas kuulajaid ka teistest ülikoolidest. Õppekava (inglise keeles) on käesolevas ära toodud lk105-107. Avaldan tänu Albert Irs'ile ja pr. Juta Ilves'ele korrektuuri lugemise ja sealjuures tehtud mitmete kasulike näpunäidete eest. Samuti tänu prof. dr. Jüri Kivimäele, kes oma täisajalise õppetöö kõrval võttis aega teose retsenseerimiseks. Mississaugas, jaanuaris 2001. Leo Koobas

Kirjeldus

Märksõnad

põllumajandusteadlased, agronoomid, professorid, õppejõud, kultuuritegelased, Järvesoo, Elmar, biograafiad, personaalnimestikud

Viide

URI

http://hdl.handle.net/10492/6229

Kollektsioonid

Raamatud