Andmebaasi logo
 

Maa korralise hindamise süsteemi edasiarendamine Eestis lähiriikide näitel

dc.contributor.advisorSahk, Kaarel
dc.contributor.authorSimson, Sandra
dc.date.accessioned2019-06-03T12:15:40Z
dc.date.available2019-06-03T12:15:40Z
dc.date.defensed2019-06-12
dc.date.issued2019
dc.descriptionMagistritöö Geodeesia ja maakorralduse õppekavalest
dc.description.abstractMasshindamine on protsess, mis Eestis on toimunud ebaregulaarselt ning viimati toimus see 18 aastat tagasi. Selle aja jooksul on maa turuväärtus muutunud ning hindamise läbiviimise protsess aegunud. Ülemaailmselt kasutatakse kaasaegseid lähenemisi turuväärtuse ajakohasena hoidmiseks nagu näiteks automatiseeritud hindamismudelid (AVM). AVM-e on varasemalt palju uuritud juhtumuuringutena, mille eesmärgiks on olnud parima kalibreerimismeetodi väljaselgitamine teatud piirkonnas. Samuti on masshindamist üldiselt uuritud, ka riikideüleselt, kuid neis pole käsitletud konkreetselt AVM-i, kehtiva süsteemiga rahulolu ja tagasisidet. Magistritöö eesmärgiks on maa korraliseks hindamiseks CAMA ja AVM-i sobivuse välja selgitamine Eestile lähiriikide näitel. Töö eesmärgi täitmiseks viidi läbi küsitlus lähiriikide ülikoolides ja riiklikes asutustes tegutsevate spetsialistide seas. Küsitluses osales kolm riiki: Läti, Rootsi ja Soome. Lisaks intervjueeriti kolme Eesti hindamiseksperti, et saada informatsiooni Eesti maa korralise hindamise kogemustest ning tulevikusuundadest. Töö empiirilises osas selgus, et olenemata olemasolevatest standarditest on masshindamise süsteemid omanäolised ning kohaldatud vastavalt riigi võimalustele ja vajadustele. AVM-i rakendavad riigid tõid välja sarnased eelised ja puudused, millele tuginedes ilmnes, et AVM on sobiv lahendus ka Eestile. Näiteks Eestis toetab AVM-i rakendamist erinevate vajalike infosüsteemide olemasolu (nt maakataster, kinnistusraamat, rahvastikuregister) ja nende koondatus MAKIS-esse. Samas peamiseks takistuseks on poliitiline tahtmatus. AVM-i peamiseks eeliseks Eesti jaoks on hindamise regulaarsuse võimalus ning puuduseks paljude tehinguandmete vajadus, mis Eestis on piirkonniti puudulik. Masshindamine liigub suunas, kus rakendatakse järjest enam AVM-i ning on alust arvata, et see tuleb kasutusele ka Eestis. Seetõttu võiks Eesti kontekstis edaspidi uurida, millised kalibreerimismeetodid on sobilikud erinevates piirkondades. Lisaks on võimalikuks uurimisteemaks ka kohalike omavalitsuste valmisolek AVM-iks, arvestades, et süsteemi väljastatud tulemusi tuleb kodanikele pädeva isiku poolt selgitada.est
dc.description.abstractMass appraisal in Estonia has been an irregular process. The last time it was carried out was 18 years ago. In that time land market value has changed and the valuation process has outdated. Contemporary approaches for mass valuation like automated valuation model (AVM) are being used worldwide. AVMs have been researched extensively as case studies, aimed at identifying the best calibration method in particular area. Mass appraisal has been studied before but these studies have not specifically included AVMs or the feedback about the current system. The aim of this master’s thesis is to determine computer- assisted mass appraisal (CAMA) and AVM’s suitability for Estonia based on the experience of neighboring countries. A questionnaire and three interviews were carried out among selected countries and Estonian real estate experts to fulfill the goal of the thesis. The results showed that mass appraisal systems differ across countries and are designed based on the capabilities and needs of a country. AVM users mentioned the same advantages and disadvantages, which implied that AVM is a suitable solution for Estonia aswell. There are many different necessary information systems in Estonia to implement AVM. The main obstacle in Estonia is political unwillingness. One of the advantages is the opportunity for regular land mass appraisal and the main disadvantage is the need for sufficient input data that Estonia does not have evenly across the whole country. Mass appraisal is moving towards using AVM even more. It is likely that AVM is going to be implemented in Estonia aswell. Therefore, in the future, it should be studied which calibration model is suitable for different areas in Estonia and the preparedness of local governments.eng
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/5193
dc.publisherEesti Maaülikool
dc.subjectmagistritöödest
dc.subjectmasshindamineest
dc.subjectkinnisvara hindamineest
dc.titleMaa korralise hindamise süsteemi edasiarendamine Eestis lähiriikide näitelest
dc.title.alternativeMass appraisal system’s development in Estonia based on neighboring countrieseng
dc.typeMaster Thesis
rioxxterms.freetoread.startdate12.09.2019

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Sandra_Simson_2019MA_GEm_taistekst.pdf
Suurus:
1.6 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:
Täistekst
Pisipilt ei ole saadaval
Nimi:
Retsensioon Sandra Simson.asice
Suurus:
31.64 KB
Formaat:
Kirjeldus:
Retsensioon (ei avalikustata)

Kollektsioonid