Land Use Change in Estonia: Identifying key drivers and the impact of EU policies
Laen...
Kuupäev
2025
Kättesaadavus
03.09.2025
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
This study investigates land use and land cover (LULC) change in Estonia, with a particular focus on understanding the impact of European Union (EU) policies on spatial land transitions from 1990 to 2025. Using Saaremaa Island and Vilsandi National Park as case studies, the research employs a mixed-methods approach combining GIS-based spatial modelling (via TerrSet), qualitative data from stakeholder focus group discussions, and interviews with key regional experts. It also examined changes in agricultural land use in Saaremaa between 2004 and 2024, spanning a 20-year period. Spatial data from classified satellite imagery of the CORINE database between 1990 and 2025 was utilized to analyze and predict LULC transitions in Saaremaa, while data for Vilsandi was obtained from the Environmental Board of Estonia. The Markov Chain model was employed to simulate LULC transitions and potential future changes, while qualitative insights were obtained from stakeholder interviews and focus group discussions. The results in Saaremaa revealed a 40% increase in total agricultural land between 2004 and 2024, with arable fields expanding from 13,367 ha to 18,915 ha and the area under heritage meadows increasing to 12,172 ha by 2024. In contrast, Vilsandi National Park showed a dramatic reduction in wetland area from 2.90 km² in 1990 to just 0.32 km² in 2025, a net loss of 2.58 km². Bare land in the park increased by nearly 7 km² over the same period, while forest cover remained relatively stable at around 55.8 km². Grasslands declined by 1.8 km², and fields decreased by nearly 0.9 km². Stakeholder interviews revealed mixed perceptions regarding the effectiveness of EU agricultural and environmental policies, with 35–40% of participants indicating they contribute to sustainable land use to a large extent, while 25–30% believed they have minimal impact. Farmers cited bureaucratic constraints, subsidy inequities, and insufficient adaptation support as major barriers. Focus group analysis further highlighted climate change as the most pressing land-related sustainability challenge, followed by issues such as rural depopulation, property fragmentation, and urbanization pressures. Overall, the study demonstrates that while EU policies have supported forest stability and promoted heritage landscape restoration, they have also coincided with farmland consolidation and ecological stress in wetland zones. The integration of spatial modelling and stakeholder analysis offers a robust framework for understanding LULC dynamics and evaluating the policy landscape shaping Estonia’s rural and protected environments.
Käesolev uurimus käsitleb Eesti maakasutuse ja maakatte (LULC) muutusi, analüüsides Euroopa Liidu (EL) poliitikate mõju maakasutuse teisenemisele ajavahemikus 1990–2025. Uurimuse juhtumipiirkondadeks oli valitud Saaremaa ja Vilsandi rahvuspark. Uurimismeetodina kasutati magistritöös kombineeritud meetodit, mis hõlmas GIS-põhist ruumilist modelleerimist (TerrSeti tarkvara abil), kvalitatiivset andmekogumist sidusrühmade fookusgruppidest ning intervjuusid ekspertidega. Magistritöös uuriti ka Saaremaa põllumajandusmaa kasutuse muutusi aastatel 2004–2024, hõlmates kahekümneaastast perioodi. LULC üleminekute analüüsiks ja prognoosimiseks kasutati CORINE andmebaasi (1990–2025) ning Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaasi Keskkonnaametilt. LULC muutuste modelleerimiseks ja prognoosimiseks rakendati Markovi ahelate mudelit. Kvalitatiivsed arusaamad saadi sidusrühmade töötubadest ja aruteludest. Tulemused näitasid, et Saaremaal suurenes kogu põllumajandusmaa pindala 40% võrra aastatel 2004–2024, haritava maa pind suurenes 13 367 hektarilt 18 915 hektarile ning pärandniitude pindala kasvas 2024. aastaks 12 172 hektarini. Vilsandi rahvuspargis vähenes märgalade pindala oluliselt, 2,90 km²-lt 1990. aastal vaid 0,32 km²-le 2025. aastaks – netokadu 2,58 km². Samal perioodil suurenes looduslike maakatte pindala ligi 7 km² võrra, metsamaa osakaal püsis stabiilsena umbes 55,8 km² juures. Rohumaade pindala vähenes 1,8 km² ja põllumaade pind ligi 0,9 km² võrra. Sidusrühmade intervjuud peegeldasid vastuolulisi arvamusi ELi põllumajandus- ja keskkonnapoliitikate tõhususe kohta: 35–40% vastanutest leidis, et need poliitikad toetavad säästvat maakasutust märkimisväärselt, samas kui 25–30% hindasid nende mõju väheseks. Põllumehed tõid esile bürokraatlikke takistusi, toetuste jaotuse ebaõiglust ning ebapiisavat kohanemistoetust. Fookusgrupi aruteludes rõhutati, et kliimamuutus on suurim maakasutusega seotud kestlikkuse väljakutse, millele järgnesid probleemid nagu maapiirkondade tühjenemine, kinnisvaraliste õiguste killustatus ja linnastumissurve. Üldjoontes näitab uurimus, et kuigi ELi poliitikad on toetanud metsade majandamise stabiilsust ja soodustanud pärandmaastike taastamist, on need samal ajal põhjustanud põllumajandusmaa koondumise suurtootajate kätte ja suurendanud survet märgaladele. Ruumilise modelleerimise ja sidusrühmade analüüsi lõimimine loob tugeva aluse LULC-dünaamika mõistmiseks ning poliitikate mõjude hindamiseks, mis kujundavad lähitulevikus Eesti maapiirkondi ja kaitsealasid.
Käesolev uurimus käsitleb Eesti maakasutuse ja maakatte (LULC) muutusi, analüüsides Euroopa Liidu (EL) poliitikate mõju maakasutuse teisenemisele ajavahemikus 1990–2025. Uurimuse juhtumipiirkondadeks oli valitud Saaremaa ja Vilsandi rahvuspark. Uurimismeetodina kasutati magistritöös kombineeritud meetodit, mis hõlmas GIS-põhist ruumilist modelleerimist (TerrSeti tarkvara abil), kvalitatiivset andmekogumist sidusrühmade fookusgruppidest ning intervjuusid ekspertidega. Magistritöös uuriti ka Saaremaa põllumajandusmaa kasutuse muutusi aastatel 2004–2024, hõlmates kahekümneaastast perioodi. LULC üleminekute analüüsiks ja prognoosimiseks kasutati CORINE andmebaasi (1990–2025) ning Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaasi Keskkonnaametilt. LULC muutuste modelleerimiseks ja prognoosimiseks rakendati Markovi ahelate mudelit. Kvalitatiivsed arusaamad saadi sidusrühmade töötubadest ja aruteludest. Tulemused näitasid, et Saaremaal suurenes kogu põllumajandusmaa pindala 40% võrra aastatel 2004–2024, haritava maa pind suurenes 13 367 hektarilt 18 915 hektarile ning pärandniitude pindala kasvas 2024. aastaks 12 172 hektarini. Vilsandi rahvuspargis vähenes märgalade pindala oluliselt, 2,90 km²-lt 1990. aastal vaid 0,32 km²-le 2025. aastaks – netokadu 2,58 km². Samal perioodil suurenes looduslike maakatte pindala ligi 7 km² võrra, metsamaa osakaal püsis stabiilsena umbes 55,8 km² juures. Rohumaade pindala vähenes 1,8 km² ja põllumaade pind ligi 0,9 km² võrra. Sidusrühmade intervjuud peegeldasid vastuolulisi arvamusi ELi põllumajandus- ja keskkonnapoliitikate tõhususe kohta: 35–40% vastanutest leidis, et need poliitikad toetavad säästvat maakasutust märkimisväärselt, samas kui 25–30% hindasid nende mõju väheseks. Põllumehed tõid esile bürokraatlikke takistusi, toetuste jaotuse ebaõiglust ning ebapiisavat kohanemistoetust. Fookusgrupi aruteludes rõhutati, et kliimamuutus on suurim maakasutusega seotud kestlikkuse väljakutse, millele järgnesid probleemid nagu maapiirkondade tühjenemine, kinnisvaraliste õiguste killustatus ja linnastumissurve. Üldjoontes näitab uurimus, et kuigi ELi poliitikad on toetanud metsade majandamise stabiilsust ja soodustanud pärandmaastike taastamist, on need samal ajal põhjustanud põllumajandusmaa koondumise suurtootajate kätte ja suurendanud survet märgaladele. Ruumilise modelleerimise ja sidusrühmade analüüsi lõimimine loob tugeva aluse LULC-dünaamika mõistmiseks ning poliitikate mõjude hindamiseks, mis kujundavad lähitulevikus Eesti maapiirkondi ja kaitsealasid.
Kirjeldus
Master’s thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate Change
Märksõnad
magistritööd, Land use change, European Union policies, Saaremaa, Vilsandi, Estonia