Õlikanepi kõrvalsaaduste väärindamise võimalused Eestis
Laen...
Kuupäev
2026
Kättesaadavus
04.09.2026
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Õlikanepi kasvatuspind on Euroopas viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ning
Eesti on kujunenud üheks suurimaks õlikanepi kasvatajaks Euroopas. Tootmisahelas
tekkivate kõrvalsaaduste väärindamise potentsiaal on suuresti kasutamata jäänud.
Käesoleva töö eesmärk oli hinnata õlikanepi kõrvalsaaduste väärindamise võimalusi ja
nende sobivust Eesti tootmistingimustes. Töö tugineb süstemaatilisele kirjandusanalüüsile
ning kriteeriumipõhisele võrdlevale hindamisele. Andmeallikatena kasutati Eesti
kanepikasvatuse statistilisi andmeid ja Euroopa praktikaid.
Õlikanepi käitlemine Eestis tekitab teoreetiliselt 87 340 tonni varrebiomassi ja 2 739 tonni
presskooki aastas. Töös võrreldi õlikanepi kõrvalsaaduste kolme väärindamisviisi:
presskoogi töötlemist valgupulbriks, varrebiomassi kasutamist ehitusmaterjaliks ja
varrebiomassi kasutamist pelletiteks. Võrdlus näitas, et Eestil on tehnoloogiline
valmisolek kõigi kolme suuna puhul olemas. Presskoogi väärindamine on Eestis juba
teostatavana tõendatud ning varrebiomassi ehitusmaterjaliks ja pelletiteks väärindamine
on Euroopas kommertsiaalsel tasemel rakendatud. Majanduslik tasuvus sõltub Eestispetsiifilistest
tingimustest, mille kohta täpsed andmed praegu puuduvad. Edasised
uuringud peaksid hindama minimaalseid tasuvaid tootmismahte iga väärindamisviisi
kohta ning uurima ühistuliste töötlemismudelite potentsiaali.
The cultivation area of oil hemp has grown significantly in Europe in recent years and Estonia has become one of the largest oil hemp producers in Europe. The valorisation potential of by-products generated in the production chain has largely remained unused. The aim of this thesis was to assess the valorisation opportunities for oil hemp by-products and their suitability for Estonian production conditions. The study is based on a systematic literature review and criteria-based comparative analysis. Estonian hemp cultivation statistics and European practices were used as data sources. Oil hemp processing in Estonia theoretically generates 87 340 tonnes of stem biomass and 2 739 tonnes of press cake annually. Three valorisation pathways for oil hemp by-products were compared: processing press cake into protein powder, using stem biomass as a construction material, and using stem biomass for pellet production. The comparison showed that technological readiness exists in Estonia for all three pathways. Press cake valorisation has already been demonstrated as feasible in Estonia, while stem biomass valorisation for construction materials and pellets has been implemented at commercial scale in Europe. Economic viability depends on Estonia-specific conditions for which precise data are currently unavailable. Further research should assess minimum viable production volumes for each valorisation pathway and explore the potential of cooperative processing models.
The cultivation area of oil hemp has grown significantly in Europe in recent years and Estonia has become one of the largest oil hemp producers in Europe. The valorisation potential of by-products generated in the production chain has largely remained unused. The aim of this thesis was to assess the valorisation opportunities for oil hemp by-products and their suitability for Estonian production conditions. The study is based on a systematic literature review and criteria-based comparative analysis. Estonian hemp cultivation statistics and European practices were used as data sources. Oil hemp processing in Estonia theoretically generates 87 340 tonnes of stem biomass and 2 739 tonnes of press cake annually. Three valorisation pathways for oil hemp by-products were compared: processing press cake into protein powder, using stem biomass as a construction material, and using stem biomass for pellet production. The comparison showed that technological readiness exists in Estonia for all three pathways. Press cake valorisation has already been demonstrated as feasible in Estonia, while stem biomass valorisation for construction materials and pellets has been implemented at commercial scale in Europe. Economic viability depends on Estonia-specific conditions for which precise data are currently unavailable. Further research should assess minimum viable production volumes for each valorisation pathway and explore the potential of cooperative processing models.
Kirjeldus
Bakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval
Märksõnad
bakalaureusetööd, kanep, väärindamine, kõrvalsaadus, ringbiomajandus
