Andmebaasi logo
 

Freesimise mõju materjali pinnale AISI 316L näitel

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2017

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida freesimise mõju materjali pinnale AISI316L näitel. Selleks töötati välja katsemetoodika lõikeparameetrite ning materjali pinnakvaliteedi näitajate vahelisi seoseid hindamiseks. Töös mõõdeti kolme pinna kvaliteeti kirjeldavat omadust: jääkpinged, pinnakaredus ja lõikejõud. Uurimustöös hinnati kahe tehtud katse peale kokku 42 katsekeha. Saadud andmete analüüsiks kasutati programmi Modde Pro, kus võrreldi eelnevalt koostatud mudeli abil ennustatud tulemusi leitud väärtustega. Katsetulemused näitasid, et enamasti mõjutas freesimisel pinnaomadusi ettenihke, seejärel lõikesügavuse muutmine. Kõige vähem avaldas mõju lõikekiirus. Lisaks uuriti jääkpingete analüüsis jääkpingete profiili, millega sooviti näidata töötluse käigus materjalis tekkinud plastseid deformatsioone ja nende ulatust. Tehtud analüüsist selgus, et jääkpinged esinevad ainult materjali pindmises kihis, kus lõiketöötluse tagajärel on toimunud materjali deformeerimine. Kuigi uurimustöös kasutati materjali AISI 316L, siis saadud järeldused kehtivad kõigi rootevaba teraste töötlemisel freesimise teel.
The aim of the Master’s thesis was to investigate the effect of milling upon material surface integrity based on AISI 316L. The method of the experiment was developed to explain various relations between cutting parameters and material surface integrity. Residual stresses, surface roughness and cutting forces were measured to describe surface integrity. A total of 42 test pieces were processed and analysed. Data analysis was made with Modde Pro program where predicted results were compared with received values. Given results showed that mainly cutting feed effect surface integrity in milling. The other parameter that influenced surface integrity was cutting depth. The least impact gave cutting speed value. In addition the residual stress depth profile was measured to assess a value of the deformation and how deep in the material residual stresses was found. As a result there were discovered that residual stresses are mainly found in materials surface layer. Also material surface was slightly deformed causing residual stresses to lock into material. Though the used material in the study was AISI 316L all findings are valid in different types of stainless steel.

Kirjeldus

Magistritöö Tootmistehnika õppekaval

Märksõnad

magistritööd, roostevaba teras, freesimine, jääkpinge

Viide

Kollektsioonid