Microbiological composition of the air in dairy farms using different types of bedding
Laen...
Kuupäev
2023
Kättesaadav alates
09.09.2023
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Bedding material is one of the fundamental elements of animal housing environment, as animals like to spend a significant amount of time on it. The main interest in previously published studies concerning bedding materials has been in laying comfort, milking performance, and stall hygiene. Surprisingly, the present understanding of the bedding material's effect on the microbiological quality of the air is scarce. This study aimed to compare microbiological air quality in two free-stall dairy cattle farms using different kinds of bedding materials – peat and sawdust. Both of the study farms (Farm A = peat; Farm B = sawdust) were visited three times from spring 2022 to winter 2023. The air samples were collected by using two different methods: sedimentation and filtration. In total, 30 sedimentation samples and 72 filtration samples were collected. To apply the sedimentation method, five agar plates were placed on a polystyrene box at a height of one metre from the floor surface, after which all plates were opened for a specified time. Filtration samples were collected by using a portable air sampler (Sartorius AirPort MD8). The air samples were taken to the microbiology laboratory and cultivated on four types of growth media (Columbia agar, Columbia blood agar, MacConkey agar, and Sabouraud dextrose agar) to identify mesophilic bacteria, pathogenic bacteria, Gram-negative and enteric bacteria, and also fungal species. According to the results of the study, the two investigated bedding materials caused different microbial composition of the air. The results indicate that the bedding material may substantially affect the microbial composition of the air and thus the quality of the animal housing environment, but the field needs relevant studies more.
Allapanumaterjal on üks tähtsamaid elemente loomapidamise keskkonnas, kuna loomad tahavad sellel palju aega veeta. Varem avaldatud allapanumaterjale käsitlevate uuringute põhihuvi on olnud loomade lamamismugavus, piimatoodang ja aseme hügieen. Praegune arusaam allapanumaterjali mõjust ümbritseva õhu mikrobioloogilisele kvaliteedile ei ole piisav. Käesoleva uuringu eesmärk oli võrrelda õhu mikrobioloogilist kvaliteeti kahes vabapidamisega piimakarjafarmis, kus kasutati erinevat tüüpi allapanu – turvast ja saepuru. Mõlemaid uuringufarme (farm A = turvas; farm B = saepuru) külastati ajavahemikus kevad 2022 kuni talv 2023 kolm korda. Õhuproovide kogumiseks kasutati kahte erinevat meetodit: sedimentatsiooni ja filtreerimist. Kokku koguti 30 sedimentatsiooniproovi ja 72 filtreerimisproovi. Sedimentatsioonimeetodi rakendamiseks asetati viis Petri söötmetassi polüstüreenkastile ühe meetri kõrgusele põrandapinnast, misjärel avati kõik plaadid kindlaksmääratud ajaks. Filtreerimisproovid koguti portatiivse õhuproovide kogujaga (Sartorius AirPort MD8). Õhuproove analüüsiti mikrobioloogia laboris, kus need kultiveeriti neljale erinevale kasvusöötmele (Columbia agar, Columbia vereagar, MacConkey agar ja Sabouraud dekstroosi agar), et tuvastada mesofiilsed bakterid, patogeensed bakterid, gramnegatiivsed ja enterobakterid, samuti seeneliigid. Uuringu tulemuste kohaselt põhjustasid kaks uuritud allapanu materjali õhu erineva mikroobse koostise. Tulemused näitavad, et allapanumaterjal võib oluliselt mõjutada õhu mikroobset koostist ja seega ka loomapidamiskeskkonna kvaliteeti, kuid antud valdkond vajab rohkem vastavaid uuringuid.
Allapanumaterjal on üks tähtsamaid elemente loomapidamise keskkonnas, kuna loomad tahavad sellel palju aega veeta. Varem avaldatud allapanumaterjale käsitlevate uuringute põhihuvi on olnud loomade lamamismugavus, piimatoodang ja aseme hügieen. Praegune arusaam allapanumaterjali mõjust ümbritseva õhu mikrobioloogilisele kvaliteedile ei ole piisav. Käesoleva uuringu eesmärk oli võrrelda õhu mikrobioloogilist kvaliteeti kahes vabapidamisega piimakarjafarmis, kus kasutati erinevat tüüpi allapanu – turvast ja saepuru. Mõlemaid uuringufarme (farm A = turvas; farm B = saepuru) külastati ajavahemikus kevad 2022 kuni talv 2023 kolm korda. Õhuproovide kogumiseks kasutati kahte erinevat meetodit: sedimentatsiooni ja filtreerimist. Kokku koguti 30 sedimentatsiooniproovi ja 72 filtreerimisproovi. Sedimentatsioonimeetodi rakendamiseks asetati viis Petri söötmetassi polüstüreenkastile ühe meetri kõrgusele põrandapinnast, misjärel avati kõik plaadid kindlaksmääratud ajaks. Filtreerimisproovid koguti portatiivse õhuproovide kogujaga (Sartorius AirPort MD8). Õhuproove analüüsiti mikrobioloogia laboris, kus need kultiveeriti neljale erinevale kasvusöötmele (Columbia agar, Columbia vereagar, MacConkey agar ja Sabouraud dekstroosi agar), et tuvastada mesofiilsed bakterid, patogeensed bakterid, gramnegatiivsed ja enterobakterid, samuti seeneliigid. Uuringu tulemuste kohaselt põhjustasid kaks uuritud allapanu materjali õhu erineva mikroobse koostise. Tulemused näitavad, et allapanumaterjal võib oluliselt mõjutada õhu mikroobset koostist ja seega ka loomapidamiskeskkonna kvaliteeti, kuid antud valdkond vajab rohkem vastavaid uuringuid.
Kirjeldus
Final Thesis
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, master thesis, bedding, air quality, bioaerosols, air sampling, animal welfare