Rotstop® preparaadi efektiivsuse hindamine juurepessu tõrjel jänesekapsa kasvukohatüübis 5 aastat pärast kändude töötlemist
| dc.contributor.advisor | Drenkhan-Maaten, Tiia (juhendaja) | |
| dc.contributor.advisor | Agan, Ahto (juhendaja) | |
| dc.contributor.author | Karja, Lisanna | |
| dc.contributor.department | Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool | est |
| dc.date.accessioned | 2025-06-04T10:04:44Z | |
| dc.date.available | 2025-06-04T10:04:44Z | |
| dc.date.defensed | 2025-06-03 | |
| dc.date.issued | 2025 | |
| dc.description | Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval | est |
| dc.description.abstract | Käesoleva töö eesmärk oli analüüsida jänesekapsa kasvukohatüübis, hariliku kuuse puistutes Rotstop preparaadi efektiivsust viis aastat peale kändude töötlemist ja harvendusraie teostamist. Lisaks uuriti eelneva mädaniku esinemise ning juurepessu ja hiidkooriku osakaalude omavahelist seost töödeldud ja töötlemata kändudes. Katsealadelt kogutud saepuruproovidest (N=390) analüüsiti hiidkooriku (P. gigantea) ja juurepessu (Heterobasidion spp.) olemasolu ja esinemissagedust. Katsealade keskmisena oli juurepessuga nakatunud 31% (N = 121) ning hiidkooriku esinemissagedus oli 5,4% (N = 21) kändudel. Rotstopiga töödeldud kändudes (N=193) oli hiidkooriku keskmine nakatumise osakaal 7,7% (N=15) ja juurepessul 26% (N=50) ning kontrollkändudes (N=197) oli hiidkooriku osakaal 3% (N=6) ja juurepessu osakaal 36% (N=71). Statistilises analüüsis selgus, et juurepessu ja hiidkooriku olemaolu ei mõjuta mädaniku esinemist kändudes. Juurepessul puudus statistiliselt oluline seos (p>0,05) ning hiidkoorikul oli statistiliselt oluline seos (p<0,05), kuid R² väärtus viitas äärmiselt nõrgale seosele. Töö tulemuste põhjal saab väita, et Rotstop preparaadi kasutamine vähendab juurepessu olemasolu võrreldes töötlemata kändudega, kuid mitte märgatavalt. Töödeldud kändudes esineb juurepessu keskmiselt 10% vähem kui kontrollkändudes. Töö tulemuste põhjal saab järeldada, et biopreparaat Rotstop ei olnud piisavalt efektiivne juurepessu tõrjel, kuid preparaadiga kändude töötlemine omab mingil määral tõrje efektiivsust ning tõrje efektiivsus sõltub paljudest erinevatest teguritest. | est |
| dc.description.abstract | The aim of this work is to analyze the effectiveness of Rotstop in spruce-dominated stands five years after stump treatment and thinning. In addition, the relationship between the proportions of Heterobasidion infected stumps and the proportions of stumps with visible rot prior to treatment was evaluated. Sawdust samples from P. gigantea and Heterobasidion spp. were analyzed (N=390) and collected from the experimental sites. In general, the percentage of Heterobasidion was 31% (N=121) and the prevalence of P.gigantea was 5,4% (N=21). In stumps treated with Rotstop (N=193), the average infection rate of P. gigantea was 7,7% (N=15) and that of Heterobasidion spp. was 26% (N=50). In control stumps the proportion of stumps harbouring P. gigantea (N=197) was 3% (N=6) and the proportion of root rot was 36% (N=71). Visual stump assessment revealed that there was not statistically significant (p>0.05) difference between Heterobasidion spp and Phlebiopsis gigantea based on preliminary analysis. Root rot had no statistically significant relationship (p>0.05) and Phlebiopsis gigantea had a statistically significant relationship (p<0.05), but the R² value indicated an extremely weak relationship. Based on the results of this work, it can be concluded that rotstop reduces the presence of root rot compared to untreated stumps, but not significantly. Rotstop stumps have, on average, only 10% less root rot than control stumps. From this, we can conclude that Rotstop is not sufficiently effective in controlling root rot 5 years after stump treatment. However, a comparison of the stumps showed a certain variation, from which it can be concluded that Rotstop has a certain degree of control efficacy, the full extent of which depends on many different factors. | eng |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/9984 | |
| dc.publisher | Eesti Maaülikool | |
| dc.rights | info:eu-repo/semantics/openAccess | eng |
| dc.rights | Attribution 4.0 International (CC BY NC ND 4.0) | eng |
| dc.rights.uri | https://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | |
| dc.subject | bakalaureusetööd | est |
| dc.subject | Biopreparaat Rotstop | est |
| dc.subject | Heterobasidion spp. | |
| dc.subject | Phlebiopsis gigantea | |
| dc.subject | harilik kuusk | est |
| dc.title | Rotstop® preparaadi efektiivsuse hindamine juurepessu tõrjel jänesekapsa kasvukohatüübis 5 aastat pärast kändude töötlemist | est |
| dc.title.alternative | Evaluation of the effectiveness of the Rotstop® preparation in controlling root rot in Oxalis forest site types 5 years after stump treatment | eng |
| dc.type | Bachelor Thesis | eng |
| rioxxterms.freetoread.startdate | 03.09.2025 |