Andmebaasi logo
 

Application of Dendroclimatological Methods for Forest Growth Modelling

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2011

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Kaasaja metsateaduse üheks olulisemaks ülesandeks on puistu kasvu ja struktuuri modelleerimine. Puistu kasvukäiku saab modelleerida erinevatel meetoditel, kusjuures meetodi valik sõltub eelkõige andmete iseloomust. Metsade jätkusuutliku majandamise kavandamiseks sobivad paremini üksikpuu kasvuvõrranditel ja puude väljalangevusel põhinevad nn „uut tüüpi” mudelid, mis asendavad edukalt seniseid puistu tasemel mudeleid juba paljudes riikides. Uut tüüpi mudelite eeliseks on see, et neid saab kasutada väga erineva struktuuri ja koosseisuga puistute kasvukäigu modelleerimiseks, alates ühevanuselistest puhtpuistutest kuni erivanuseliste mitmerindeliste segapuistuteni välja. Uut tüüpi mudelite koostamise eeltingimuseks on sobiva andmestiku olemasolu. Eestis kasutatakse selleks puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku andmeid, et pikaajaliste korduvmõõtmistega kirjeldada erinevate kasvukohtade ja vanustega puistute takseertunnuste dünaamikat üksikpuu tasemel. Eestis on dendrokronoloogilisi meetodeid kasutatud puistu kasvukäigu modelleerimisel suhteliselt tagasihoidlikult. Puu kasvu modelleerimisel peab ühe olulise tegurina arvestama ilmastikutingimusi. Seni on Eestis vähe uuritud, kuidas kliima ja ilmastik mõjutavad puu iga-aastast radiaalset kasvu. Samuti on oluline analüüsida, millised muutused toimuvad puude kasvus suuremal maa-alal, kaasates uurimusse naaberriike, et analüüsida klimaatiliste muutuste mõju puude kasvule regionaalselt. Käesoleva doktoritöö eesmärgid on järgmised: 1) koostada empiirilise metsandusliku andmestiku kontrollimise, hindamise ja erindite avastamise meetodika ning selle abil tagada kvaliteetne lähteandmestik puistu kasvukäigu mudelite loomiseks; 2) võrrelda ja hinnata statistiliste erinditestide efektiivsust mõõtmisvigade avastamisel; 3) selgitada, millised tunnused puu ja puistu tasemel mõjutavad puu väljalangevust puistus; 4) koostada nõmme- ja palumännikute kronoloogiad (dendroskaalad) ning uurida, milliste kliimategurite mõju puude radiaalkasvule on oluline; 5) võrrelda Eesti ja Soome nõmme-ja palumetsadest kogutud hariliku männi puursüdamikel aastarõnga laiuse muutumist ja identifitseerida näitaastad, samuti analüüsida ilmastiku mõju puude radiaalkasvule. Doktoritöö tugineb viiele artiklile, mille lähteandmetena on kasutatud 1) Eesti Maaülikooli puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku andmeid; 2) Eesti Maaülikooli puistu kasvukäigu püsiproovitükkide männipuude puursüdamike andmeid ning 3) Soome Metsainstituudi statistilise metsainventeerimise proovitükkidelt kogutud männipuude puursüdamike andmeid. Käesolevas doktoritöös uuritud probleemid on olulised mitmel põhjusel. Töö tulemused laiendavad teadmisi puistu ja puu juurdekasvust ning neid mõjutavatest teguritest. Puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku andmeid on siiani kasutatud peamiselt puistu tasemel mudelite loomiseks, kuid kogutud andmestik võimaldab modelleerida puistu kasvukäiku ka üksikpuu tasemel, mis annab märksa detailsema vaate puistute struktuurist ja dünaamikast. Koostatud puude radiaalkasvu indeksite seeriate abil on võimalik korrigeerida kasvuaastate ilmastikust tingitud mõju puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel kahe mõõtmiskorra vahel (5-aastane mõõtmise intervall), mis on äärmiselt oluline diameetri juurdekasvu korrektsel modelleerimisel. Dendrokronoloogilised meetodid on kasulikud kõikjal, kus on vaja arvestada puu kasvu varieeruvust ajas, kuna aastarõngastes sisalduv informatsioon aitab aru saada puu kasvutingimuste muutustest, ilmastiku iseärasustest, puistus tehtud töödest ja toimunud häiringutest. Dendrokronoloogiliste uuringute sidumine puistute kasvukäigu modelleerimisega on jätkuvalt teaduslikku huvi pakkuv ja aktuaalne uurimissuund.

Kirjeldus

Märksõnad

puistud, kasv, metsa juurdekasv, kasvukohad, metsatakseerimine, modelleerimine (teadus), dendroklimatoloogia, Eesti, dissertatsioonid

Viide

Kollektsioonid