Andmebaasi logo
 

Kudjape prügila metaanilagunduskihi keemiliste ja hüdrofüüsikaliste omaduste uuring

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2013

Kättesaadav alates

ainult raamatukogus, only in library

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Keskkonnale ohtlik prügilagaas tuleb kokku koguda ja käidelda. Üheks võimalikuks meetodiks on katta prügila metaanilagunduskattega ehk bioaktiivse (BAK) kihiga. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida Kudjape prügila näite varal võimalust kasutada bioaktiivse kihi jaoks vajamineva materjali maardlana prügilat ennast. Uuriti jäätmete lagunemise tulemusena tekkinud materjali sobivust kattekihiks, määrati selle keemilised ja hüdrofüüsikalised omadused ning pakuti välja kattekihi lähtematerjalide parim suhe saavutamaks vastavus normidele. Töö käigus sõeluti ja sorteeriti proovikaevamistel saadud materjal läbi ning koostati materjali massibilanss. Järgnevalt määrati materjali keemiline koostis ja vastavus normidele ning erineva materjali ja mulla suhtega segude hüdrofüüsikalised omadused: veejuhtivus ja veesisaldus. Selleks kasutati kahte meetodit: Hyprop – katseseadet ja infiltratsioonistendi. Uuringu tulemusena selgus, et Kudjape prügilast sõelutud peenmaterjal sobib bioaktiivseks kattekihiks. Parimate omadustega segu saavutamiseks tuleks kasutada segu koostisaineid suhtega 60,0 % BAK – i, 20,0 % mulda ja 20 % reoveesettekomposti. Antud segust bioaktiivse kattekihi ja gaasikaevude paigaldamine Kudjape prügilale on juba alanud. Uurimisgrupp jälgib töö kulgu ja hindab tulemusi ka edaspidi. Uurimstulemuste rakendamisel mõnele teisele prügilale tuleb meeles pidada, et kattekihi omadused ja segu suhtarvud sõltuvad suuresti sõelutud materjali koostisest ja prügila omadustest.
Due to the harmful effect on the environment, landfill gas has to be collected and processed. One possible solution would be covering the landfill with a bioactive layer, where methane gas is oxidized. The aim of this study is to research the possibilities of extracting material for the bioactive layer from the landfill itself. Chemical and hydrophysical properties of the material were studied to verify if fine fraction from Landfill Mining was suitable for bioactive layer. . Chemical properties was measured in order to verify whether the material meets the standards and finally the hydro physical properties like hydraulic conductivity and hydraulic content of the fine fraction were measured. Two different methods – Hyprop and infiltration stand were used. As the result of the study it appeared that the fine fraction screened out from the landfill is suitable as the bioactive layer of the landfill. The best ration of components would be 60.0 % fine fraction, 20.0 % soil, and 20.0 % sludge compost. The installation of the bioactive layer and the gas collecting system on the landfill has been started already. The research continues to closely observe the result of methane degradation in full scale. While applying the knowledge obtained in this study to any other landfill it has to be kept in mind that the properties of the covering layer and the ratio of components depend directly on the properties of the fine fraction and the parameters of the landfill.

Kirjeldus

Märksõnad

bioaktiivne kiht, prügila, prügilagaas, prügikaevandamine, magistritööd

Viide

Kollektsioonid