Andmebaasi logo
 

Toompihlaka (Amelanchier SP.) erinevate liikide võrdlev hindamine

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2023

Kättesaadavus

06.09.2023

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Toompihlaka (Amelanchier Medik.) perekond on Eestis esindatud mitmete erinevate looduslike liikidega. Ka haljastuslahendustes võib erinevaid toompihlaka liike kohata. Kuigi meie puukoolide valikus leidub juba aastaid väärikaid ja mujal maailmas pikalt tuntud toompihlaka sorte, ei ole see taim meie koduaedades eriti levinud. Tegemist on meie kliimas täiesti külmakindla ning ka suhteliselt haiguskindla taimega, mida on lihtne kasvatada. Toompihlaka viljad on antotsüaanide rikkad ning tuntud just oma tervist edendavate omaduste poolest. Taim sobib ideaalselt kasvatamiseks ka maheviljelusse. Uurimistöö viidi läbi Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses aastatel 2018–2020. Töö eesmärgiks oli selgitada välja toompihlaka viljade keemilise koostise ning vilja massi erinevus lähtuvalt genotüübist. Töö hüpotees oli, et toompihlaka liigid ja üks lepalehise toompihlaka sort erinevad üksteisest oluliselt vilja massi ja viljade biokeemiliste ühendite sisalduse poolest. Käesolevas töös oli võrdluses kuus toompihlaka liiki ja üks sort, milleks olid sile toompihlakas (A. laevis), Lamarcki toompihlakas (A. lamarckii), lepalehine toompihlakas (A. alnifolia), väheseviljaline toompihlakas (A. bartramiana), rohkeõieline toompihlakas (A. florida), tähk-toompihlaka (A. spicata) Saulkrasti vorm ning lepalehise toompihlaka sort `Northline`. Töö käigus kaaluti viljade mass ning määrati rakumahla kuivaine, tiitritavate hapete, askorbiinhappe sisaldus ja pH väärtus viljades. Tulemustest selgus, et liigid ja sort erinesid üksteisest oluliselt vilja massi osas. Sealjuures mõjutas vilja massi ka kasvuaasta ilmastik. Rakumahla kuivaine sisalduse osas sarnanesid väheseviljaline toompihlakas ja rohkeõieline toompihlakas. Samaväärse rakumahla kuivaine sisaldusega olid ka tähk-toompihlaka ning lepalehise toompihlaka viljad. Ülejäänud genotüübid erinesid rakumahla kuivaine sisalduse poolest üksteisest oluliselt. Viljamahla pH oli sarnane tähk-toompihlaka Saulkrasti vormi ja lepalehise toompihlaka sordi `Northline` viljades. Ülejäänud genotüübid erinesid viljamahla pH poolest üksteisest oluliselt. Tiitritavate hapete poolest olid sarnased sile toompihlakas ja rohkeõieline toompihlakas. Ülejäänud liigid ja sort erinesid tiitritavate hapete poolest üksteisest oluliselt. Nii rakumahla kuivainet, tiitritavate hapete sisaldust viljades kui ka viljamahla pH- d mõjutas kasvuaasta. Ainus biokeemiline näitaja, mille poolest olid kõik genotüübid sarnased, oli askorbiinhape. Samas ka askorbiinhappe sisaldust viljades mõjutas kasvuaasta.
Different Amelanchier species are represented in Estonian nature and some species have been used in landscaping. Although Estonian nurseries have a good selection of long-known and worthy saskatoon cultivars, this plant is yet not very common in our private gardens. Saskatoon berries are rich in anthocyanins and are well known for their health- promoting properties. Saskatoons are winter hardy and disease resistant. These plants are easy to grow and make an excellent selection for organic growers. The research was conducted at Polli Horticulture Research Center in 2018–2020. The aim of the study was to compare the fruit weight and content of some biochemical compounds of six mature Amelanchier species and one cultivar. The hypothesis was that Amelanchier species and one A. alnifolia cultivar differ from each other by fruit weight and content of biochemical compounds. Following saskatoon genotypes and a cultivar were used in this experiment: A. laevis, A. lamarckii, A. alnifolia, A. bartramiana, A. florida, A. spicata originating from Saulkrasti region (Latvia) and A. alnifolia cultivar `Northline`. Fruit weight and soluble solids, pH, titratable acidity and ascorbic acid of the fruit juice extracts were measured. The results of the experiment revealed that all genotypes differed by fruit weight. Also, the year of cultivation had an impact on fruit weight. Soluble solids, pH and titratable acid and ascorbic acid were affected by growth year. The fruits of A. bartramiana and A. florida showed similar content of soluble solids. Same content of soluble solids was determined also in the fruits of A. spicata originating from Saulkrasti region and A. alnifolia. Similar pH values were presented in the fruits of A. spicata originating from Saulkrasti region and A. alnifolia cultivar `Northline`. A. laevis and A. florida showed similar content of titratable acids. In all other cases, the rest of the species and a cultivar differed from each othersignificantly. No significant difference was found for ascorbic acid among tested genotypes, but the content was affected by growth year.

Kirjeldus

Magistritöö Aianduse õppekaval

Märksõnad

magistritööd, Amelanchier, toompihlakas, rakumahla kuivaine, tiitritavad happed, pH, askorbiinhape, vilja mass

Viide

Kollektsioonid