Andmebaasi logo
 

Toitumuse visuaalse ja automaatse hindamise võrdlus

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2022

Kättesaadav alates

10.09.2022

Autorid

Matto, Anette

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Bakalaureusetöö on osa söötmisteaduste õppetooli täidetavast projektist „Toitumuse automaatne hindamine ja biosensorid piimakarja haldamisel“. Teadusuuringuid, kus võrreldakse visuaalset ja automaatset toitumuse hindamise süsteemi, on maailmas vähe tehtud ning Eestis pole teadaolevalt varem sarnast uurimust läbi viidud. Töö peamisteks eesmärkideks oli võrrelda kahe hindaja poolt pandud toitumushinde kokkulangevust ja võrrelda toitumuse automaatse hindamise süsteemi ning visuaalse toitumushinde kokkulangevust. Valimisse võeti 468 Kehtna Mõisa OÜ eesti holsteini tõugu lehma toitumushinnet. Toitumust hinnati viiel korral ajavahemikus 2021. a detsember kuni 2022. a jaanuar 5-pallisel skaalal 0,25-pallise sammuga. Visuaalseid hindeid võrreldi DeLavali toitumuse automaatse hindamise süsteemi poolt registreeritud toitumushinnetega. Leiti, et kaks hindajat hindavad lehmade toitumust sarnaselt, sest 98,1% juhtudest langesid toitumushinded kokku või ei erinenud rohkem kui 0,25 palli ja toitumushinnete keskmine erinevus oli 0. Seega üks hindaja ei hinnanud toitumust süsteemselt teisest hindajast erinevalt. See on kooskõlas varasemate uurimistulemustega. Leiti, et toitumuse automaatse hindamise süsteem hindab toitumuse üldist dünaamikat laktatsiooni jooksul visuaalse hindamisega sarnaselt. Samas automaatse hindamise süsteem hindas võrreldes inimestega loomade toitumuse keskmiselt suuremaks ehk loomi rasvunumaks, mida kõhnem oli lehm, seda suurem oli erinevus. Saadud tulemused on uudsed, kuna üheski teises toitumuse automaatse hindamise süsteemi ja visuaalse hindamissüsteemi võrdluses pole süsteemseid visuaalse ja automaatse hindamise erinevusi välja toodud.
This Bachelor’s thesis is a part of the project „Automated body condition scoring and biosensors in dairy herd management“ carried out by the Chair of Animal Nutrition. Only few publications are available on the evaluation of an automatic body condition scoring system and this is the first such study in Estonia. The aim of this Bachelor’s thesis was to evaluate the repeatability of visual body condition scoring and to compare the automatic body condition assessment system with visual scoring. In total 468 body condition scores of Estonian Holstein cows were assessed from December 2021 to January 2022. Body condition score was assessed on a 5-point scale with 0.25-point increments. The DeLaval’s automatic body condition assessment system provided the automatic body condition scores. The results revealed that the results of two observers were in agreement as in 98.1% of the cases the scores were identical or differed by not more than 0.25 and the average difference between observers’ scores was 0. Thus, one observer did not evaluate body condition score systematically differently from the other. This is in agreement with previously published results. It was found that the automatic system evaluates the overall dynamics similarly to visual scoring. However, the automatic system overestimated body condition scores compared to visual assessment, but the size of the error depended on the body condition score – the thinner the cow, the bigger the difference. The results of this Bachelor’s thesis are novel as such systematic differences between visual and automatic scoring have not been reported before.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Loomakasvatuse õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, piimaveised, toitumushinne, visuaalne ja automaatne toitumuse hindamine

Viide

Kollektsioonid