Andmebaasi logo
 

Eesti hagija tõuraamatu analüüs aastast 2018 kuni aastani 2025

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2026

Kättesaadavus

03.09.2026

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Eesti hagijas on Eesti ainus rahvuslik koeratõug, mille jätkusuutlikkus sõltub aretusbaasi suurusest ja geneetilise mitmekesisuse säilimisest. Väikese populatsiooniga tõugude puhul võib piiratud aretusmaterjal suurendada sugulusaretuse riski ja vähendada tõu pikaajalist elujõulisust. Bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida eesti hagija tõuraamatu andmeid aastatel 2018–2025 ning hinnata tõu populatsiooni struktuuri, aretuse aktiivsust ja aretusbaasi kasutamist. Töös kasutati Eesti Kennelliidu tõuregistri andmeid ning ka andmeid Soomes ja Leedus registreeritud eesti hagijate kohta. Andmed koondati ja töödeldi tabelarvutusprogrammis Microsoft Excel. Analüüsiti registreeritud kutsikate ja pesakondade arvu, pesakonna keskmist suurust, kutsikate soolist jaotust, aretuses kasutatud isaseid ja emaseid koeri, korduvaid aretuskombinatsioone ning efektiivset populatsioonimahtu. Tulemustest selgus, et Eestis registreeriti aastatel 2018–2025 kokku 431 eesti hagija kutsikat 61 pesakonnast. Keskmine pesakonna suurus oli 7,07 kutsikat. Kõige rohkem kutsikaid registreeriti 2021. aastal, pärast mida vähenesid nii kutsikate kui ka pesakondade arv. Aretuses kasutati uuritud perioodil 40 erinevat emast ja 29 erinevat isast koera. Efektiivne populatsioonimaht oli uuritud perioodil 67,25. Töö tulemused näitavad, et eesti hagija aretuse oluline probleem on väike ja kitsenev aretusbaas. Tõu jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline kasutada aretuses võimalikult erinevaid sobivaid koeri ning tugevdada koostööd teiste riikide kasvatajatega.
The Estonian Hound is Estonia’s only national dog breed, the sustainability of which depends on the size of the breeding base and the preservation of genetic diversity. In breeds with small populations, limited breeding material may increase the risk of inbreeding and reduce the long-term viability of the breed. The aim of this bachelor’s thesis was to analyse the studbook data of the Estonian Hound from 2018 to 2025 and to assess the population structure, breeding activity, and use of the breeding base of the breed. The study used data from the breed register of the Estonian Kennel Union, as well as data on Estonian Hounds registered in Finland and Lithuania. The data were compiled and processed using Microsoft Excel spreadsheet software. The analysis included the number of registered puppies and litters, average litter size, sex distribution of puppies, male and female dogs used in breeding, repeated breeding combinations and effective population size. The results showed that a total of 431 Estonian Hound puppies from 61 litters were registered in Estonia between 2018 and 2025. The average litter size was 7,07 puppies. The highest number of puppies was registered in 2021, after which the number of both puppies and litters declined. During the study period, 40 different female dogs and 29 different male dogs were used in breeding. The effective population size during the studied period was 67,25. The results of the thesis indicate that a major problem in Estonian Hound breeding is the small and narrowing breeding base. From the perspective of the breed’s sustainability, it is important to use as many different suitable dogs as possible in breeding and to strengthen cooperation with breeders in other countries.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Loomakasvatuse õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, eesti hagijas, tõuraamat, tõuaretus, geneetiline mitmekesisus

Viide

Kollektsioonid